Kolmapäev 18. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kulude kokkuhoid hukutab ehitusmehi

20. märts 1998, 00:00

Viimastest ränkadest õnnetustest on ajalehtede uudiskünnise ületanud sel aastal Ülemiste veepumpla, Tammsaare teepikenduse ja Ühispanga peahoone ehitusel töölise surmaga lõppenud õnnetusjuhtumid.

Sel aastal on Eestis kokku olnud neli surmaga ja 12 raske vigastusega lõppenud ehitusõnnetust. Kurvast nimekirjast leiab teiste seast nii EMV, Merko Ehituse, Cliki, Mistra-Aulexi, Kogeri & Sumbergi kui Kunda Nordic Tsemendi.

Aasta jooksul tööõnnetusi uurinud ja analüüsinud Harjumaa haigekassa konsultant Elmar Lind ehitustel toimunud õnnetustest eraldi tabeleid koostanud pole ega oska täpselt öelda, millised õnnetused 4300st on just ehitajatega juhtunud.

«Inimene läheb traumaga arsti juurde ja kui arst küsib, kas see juhtus tööd tehes, siis patsient vastab puhtsüdamlikult jaatavalt. Ega me tegelikult ei tea, kas see sündis töö juures, haltuurat tehes, teel töölt koju või sõbra garaa?is,» püüab Lind statistikat lahti seletada.

Ühe haiguspäeva hüvitis oli möödunud aastal umbes sada krooni, üks õnnetuspuhkus kestis tavaliselt üks kuu.

Töökaitseinspektsiooni inspektor Rein Hellamaa ütleb naljatades, et igasugustes ehitajatega juhtuvates õnnetustes tuleb süüdistada maa gravitatsioonijõudu.

Tegelikud põhjused on Hellamaa sõnutsi selles, et palju tuuakse sisse võõrtööjõudu ning mitmed «ehitusmehed» pole üldse ehitusalast haridust saanudki.

«Mees saab tööd, tahab kohta hoida ning ei julge tööandjale öeldagi, et ta ei söanda posti otsa ronida ega oska töövahendit kasutada. Tööandjal on mure, et tööjõudu pole, ja lepib sellega, mis tal on,» räägib Hellamaa ehitusmeeste nappusest tingitud probleemidest.

Hellamaa väitel ongi tööohutuse olulisi momente just tööoskus: «Kui mees oma tööd korralikult ei oska, siis ei oska ta ette näha ka tööst tulenevaid ohte.» Inspektor teadis rääkida juhusest, kui müüritööle võeti kõrgharidusega bioloog. Õnnetused juhtuvad Hellamaa sõnutsi siis, kui ehitusmees on esimest kuni kümnendat päeva tööl.

Enamasti pole ehitajad saanud erialast haridust. Õnnetusjuhtumite vastu on kindlustamata tavaliselt alltöövõtjate ehitajad, suurfirmade töötajad on reeglina siiski kindlustatud.

Merko Ehituse finantsdirektori Ülo Metsaotsa kinnitusel kindlustab Merko kõik oma põhitöökohaga ehitajad. «Kindlustamine on tänapäeval ühele ehitusfirmale vajalik ja inimlik,» lausub Metsaots.

Kuid tihti on suurel ehitusel alltöövõtja, kelle ehitajad on kindlustamata, ja temalt ei saa suurfirma töömeeste kindlustamist nõuda.

ASis EMV ehitajaid personalidirektori Vilve Kalda sõnade kohaselt ei kindlustata. «Me kindlustame küll objekte ja võtmeisikuid, aga ehitustöölisi siiani mitte. Seadus otseselt kindlustamist ei nõua,» räägib Kalda. Üheks mittekindlustamise põhjuseks toob Kalda veel ehitustööliste liikuvuse.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing