Tallinna börsil oli stabiilse tõusu nädal

Möödunud nädalat Tallinna börsil võib pidada rahulikule ja pikaajalisele investeerijale küllaltki meelepäraseks. Börs näitas pea kogu nädala mõõdukat, 1% ümbrusse jäävat päevakasvu, tegemata eufoorilisi liikumisi, mis varem või hiljem viivad börsi järsule langusele. Päris ilma leivata ei jäänud ka spekulandid, sest üksikute aktsiate päeva- ja nädalamuudud ületasid isegi 20% piiri. ÄP indeks tegi nädala kokkuvõttes 2,24protsendise tõusu 769,44 punktile. Börsisüsteemi nädalakäive oli 476,9 mln kr -- käibe ja turukapitalisatsiooni võrdluses oli kauplemisaktiivsus lähedane aasta keskmisele.

Eelmise nädala jooksul selgusid 5 Tallinna börsil kaubeldava panga 1997. aasta konsolideeritud ja auditeeritud tulemused (varem oli need teatanud Hansapank). Tulumaksuga maksustatava tulubaasi muutmise tõttu vähenes mitme panga puhaskasum, üks suuremaid kannatajaid oli Hoiupank, kelle puhaskasum vähenes koguni 40,6 mln kr võrra. Lõplike tulemuste kohaselt jäid pankade möödunud aasta puhaskasumid 8,41 miljoni (EVEA Pank) ja 446,1 mln kr (Hansapank) vahele. Vanad asjad aktsiaturgu aga enam kuigivõrd ei eruta ja investorite pilgud on pööratud pigem tulevikku.

Möödunud nädalal pakkus pinget siiski veel üks vana asi -- teisipäeval selgusid lõpuks ka Hansapanga veebruarikuu tulemused. 11, mln kroonine kasum ja 9,4353 mld kroonine bilansimaht, millega Hansapank jäi maha nii Ühis- kui Hoiupangast, ei vastanud kahtlemata investorite ootustele. Siiski oldi tagasihoidlikeks tulemusteks valmis ja tugevat reaktsiooni teadasaamine ei tekitanud. Teadasaamise enese positiivne mõju osutus nõrkade tulemuste negatiivsest mõjust tugevamaks.

Hansapank on ka ise turu pahurast käitumisest õppinud ja seekord saatis tulemuste avalikustamist tugev konsolideeritud kvartalitulemuste tähtsust rõhutav meediakära. Eemärk on kindlasti saavutatud ja kvartalitulemuste selgumiseni jäänud kahe-kolme nädala jooksul hakkab turg liikuma eeskätt just nende tulemuste ootusest lähtuvalt. Üsna tõenäoliselt võtab üks osa investoreid uusi positsioone lootuses, et hansapankurite viited konsolideerituse olulisusele leiavad kinnituse ka tegelikkuses. Teine osa, tahtmata võtta Hansapanga aktsia jaoks erakordselt suurt riski, hoopis likvideerib positsiooni. On üsna kindel, et kui konsolideeritud tulemused jäävad alla ülisuurele tekitatud ootusele, võimendub nende negatiivne efekt väga tugevalt, andes nii hoobi teistelegi aktsiatele.

Küllatki huvitav situatsioon on välja kujunenud mitte-pangasektori aktsiate juures. Juba mõnda aega räägitakse huvist tööstussektori aktsiate vastu (seda iseloomustab ka osa börsisüsteemi nädalakäibes -- möödunud nädalal 38%). Huvitav on aga see, et kauplemishuvi liigub päevade kaupa ühelt aktsialt teisele. Tundub, nagu valitaks iga hommik mõni mittepangaaktsia, millega siis elavamalt kaubelda.

Nädala kokkuvõttes jäid tööstussektoris pildile neli suurt -- Rakvere LK (käive 41,6 mln kr), Norma (18 mln kr), farmaatsiatehas (17,3 mln kr) ja Kalev (15,6 mln kr) -- ning üks pisike -- Harju Elekter (18,4 mln kr).

Märkimist väärivad nendest Rakvere LK ja Harju Elekter. Rakvere LK kerkis tähelepanu keskmesse kolmapäeval, kui segastel asjaoludel kerkis aktsia päevakäive 25,8 mln kroonile ja hind 10,25 kroonile. Maaklerid väitsid, et ostja on üks suurem investor. Harju Elektri aktsia üllatas suure, 12,7 mln kroonise käibega, mille taga nähti eeskätt auditeeritud tulemuste selgumist.