Valgevene keskpank valitsuse lõa otsas

23. märts 1998, 00:00

Valgevene keskpanga põhisüü oli katse viia ellu ranget rahapoliitikat ning seista vastu valitsuse survele anda põllumajandusele ja elamuehitusele keskpangast odavat laenu.

Reedel tagandas Luka?enko ametist nii panga juhi Gennadi Aleinikovi kui suurema osa panga juhatusest.

Panga uueks juhiks nimetas president esimese asepeaministri Pjotr Prokopovit?i, ulatusliku elamuehituse programmi autori, mida finantseeritakse kaheprotsendilise aastaintressiga keskpanga laenust, mille tähtaeg on 40 aastat. Refinantseerimise määr on praegu 50 protsenti.

Mullu väljastati selliseid laene 12 triljoni Valgevene rubla eest. Lääne diplomaadid ning finantsasutuste esindajad on korduvalt hoiatanud, et raha juurdetrükkimine ning inflatsioonist madalama intressiga laenude väljastamine üksnes süvendavad Valgevene majanduskriisi.

Ametliku statistika andmeil 10% SKT kasv saavutati lääne ekspertide sõnul vaid pangandussektori ohtliku nõrgendamise arvel.

Nii IMF kui maailmapank on 1995. aastast oma abilaenud külmutanud.

Sel kuul on Valgevene rubla dollari suhtes odavnenud aasta alguse 45 000 rubla tasemelt 60 000 rublale, vallandades riigis hüppelise hinnatõusu. Läinud nädalal andis Luka?enko kõigile riigi- ja eraettevõtetele korralduse viia hinnad tagasi 1. märtsi tasemele, et valuutakriisist tingitud hinnatõus sel moel nullida.

Lääne analüütikute sõnul ei saavutata sellega muud, kui et ettevõtted suunavad oma toodangu mustale turule, otsivad võimalusi seda Venemaal ise kõrgema hinnaga müüa või lihtsalt vähendavad tootmist. Poeletid on tühjad, ettevõtted töötavad aga 10% võimsusega, sest ametlikult kehtestatud hinnaga ei ole võimalik tootmiskulusid katta.

Analüütikud on üksmeelel, et kriisi on põhjustanud valitsus ise, mis on innukalt tegelenud raha juurdetrükkimisega. Elanikud on aga niisama innukalt oma rublad dollariteks ümber vahetanud.

«Arvame, et Valgevene valitsusel jätkub veel mõneks ajaks vahendeid rubla toetamiseks, kuid langustrendi murdmiseks tuleb majandusprobleemidele läheneda oluliselt tsiviliseeritumalt,» ütles üks analüütik.

Selle asemel näeb Luka?enko kriisi süvenemises lääneriikide vandenõu ning süüdistab rubla kukkumises muu hulgas kahte Venemaa panka ja Läti Rietumu Bankat.

Valgevene majanduse kokkuvarisemist on seni takistanud Moskva, ostes kokku kaubad, mis mujal turgu ei leia, võimaldades soodsaid energiatariife ning makstes kallist raha võimaluse eest transportida oma naftat ja gaasi läbi Valgevene territooriumi.

Majandusliku ning poliitilise kriisi puhkedes oleks nii venelasi kui valgevenelasi, kes sooviksid näha Valgevenet taas Venemaa koosseisus. Venemaa majandus seda aga vaevalt kannataks, rubla kukuks ning inflatsioon pääseks uuesti kontrolli alt. REUTER-ÄP

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:17
Otsi:

Ava täpsem otsing