Rootsi EMU-otsus kriitika all

24. märts 1998, 00:00

«Sellisel ELi liikmesriigil nagu Rootsi on lausa inetu jääda rahaliidust kõrvale,» ütles Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker pärast ELi rahandusministrite kohtumist Yorkis.

«Nii jätab Rootsi kogu riski meie kanda, kinnitades ise seejuures, et kui te ei komista, võime meiegi kunagi teiega liituda,» jätkas ta.

Ajalehele The Financial Times antud intervjuus selgitas Rootsi peaminister Göran Persson valitsuse seisukohta avalikkuse negatiivse hoiakuga. Enamik rootslasi usub, et poliitiliste otsuste tegemine läheb ühisraha tulles üle Brüsselile, ning on selle vastu. Samas lubab Rootsi valitsus, et ei tee mingeid takistusi ettevõtetele, kes tahavad oma majandusarvestuses varem eurole üle minna.

«Minu meelest ei peaks poliitikat juhtima arvamusküsitlused,» ütles Juncker. «Luksemburgis näiteks tahavad paljud taastada surmanuhtlust, aga mina seda otsust ei toeta. Kui see rahvale ei meeldi, on neil järgmistel valimistel võimalus seda näidata,» jätkas ta.

Liikmesriikide sõnul tuleb neil riikidel, kes tahavad bloki asjades kaasa rääkida, kindlasti ühineda ka rahaliiduga, mis süvendab riikide poliitilist integratsiooni. Euroopa ei tähenda üksnes ühisturgu, toonitavad poliitikud. Seega ei ole hea, et selline suur Skandinaavia riik jääb välja ELi siseringist, kus tehakse olulisi otsuseid.

Peale poliitiliste põhjuste ei ole Rootsil ühisrahast kõrvalejäämist millegagi õigustada -- kõik rahaliiduks nõutud majanduslikud tingimused on täidetud.

Ainus argument, millega Euroopa komisjon Rootsi seisukohavõttu võiks põhjendada, on see, et Rootsi kroon ei ole lülitatud Euroopa valuutavahetuskursside mehhanismi (ERM). Maastrichti lepingu järgi peab rahaliidu kandidaadi valuuta kaks aastat kuuluma ERMi, et tõestada selle stabiilsust. Eriti Saksamaa nõuab sellest tingimusest ranget kinnipidamist.

Kui komisjon otsustab Rootsi diskvalifitseerimist sellega põhjendada, tekib probleem Suurbritanniaga, kes on teatanud, et liitub EMUga hilisemas etapis, kuid ei kavatse enam ühineda ERMiga, kust nael 1992 välja kukkus. Nii on komisjon dilemma ees. Üks alternatiiv on tunnistada, et Rootsi on rikkunud Maastrichti lepinguga võetud kohustusi.

Mingil määral varjutaks ELi liikmesriigi selline käitumine suhtumist ELi reeglitesse. Uutest liikmekandidaatidest tahab näiteks Poola mitmete sätete osas püsivaid erandeid. Tõenäolisemad kui erandid on siiski pikad üleminekuperioodid, mis selguvad täpsemalt märtsi lõpus algavatel läbirääkimistel. SD-FT-ÄP

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:18
Otsi:

Ava täpsem otsing