Eesti autorite ühing ei ole autorikaitseühing

26. märts 1998, 00:00

Ka Äripäev on võtnud ette piraatluse teema (ÄP 25.03.1998). Sellest teemast ei ole Eestis kunagi küllalt. Kahjuks on Äripäeva juhtkirjas aga vassitud faktidega ning sellest tulenevalt pakutud lugejaile väärinfot.

Juhtkirjas on mainitud ära mingi müstiline «autorikaitseühing». Julgen eeldada, et mõeldud on Eesti autorite ühingut (EAÜ).

Etteheideteks on, et «autorikaitse ei tee radikaalseid samme» (kas mõeldakse tegutsemist ? la IRA); et «autorikaitseühing on jõuetu» ja tegutsemise asemel «võtab ette totraid raadioaktsioone» ning et «eesti autorid olulist survegruppi ei moodusta».

Autorite õiguste kaitsmine on riigi ülesanne. Kuna riik ei ole autorite õigusi vajalikul määral kaitsnud, siis on EAÜ, s.o eesti autorid, seni olnud ainuke, kes on midagi piraatluse osas püüdnud ära teha. Maailmas tegelevad sellega politsei, kohus, toll ja spetsiaalsed piraatlusevastase võitluse üksused, on ju tegemist organiseeritud kuritegevuse ühe liigiga.

Kuid piraatlus ei ole mitte ainult CDd, videokassetid ja tarkvara. WIPO (World Intellectual Property Organization) määratluse järgi on piraatlus igasugune teoste kasutamine ilma õiguste valdajate loata. Piraadiks on ka kaupluseomanik, kes laseb kõlada kaupluses muusikateostel raadio vahendusel ilma autorite loata.

Äripäeva juhtkirjas öeldakse, et Eesti pole ühinenud kahe põhilise autorikaitsekonventsiooniga. Huvitav, millistega küll? Allakirjutanu teada pole Eesti seni ühinenud konventsiooniga, mis käsitleb fonogrammitootjate, esitajate ja ringhäälinguorganisatsioonide õigusi. Kuid need pole mingid «autorikaitsekonventsioonid». Äripäev lubab «autorikaitseseadust» juuniks. Tegelikult kehtib Eesti Vabariigi territooriumil autoriõiguse seadus juba 12. detsembrist 1992. Iseasi on selle täitmisega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing