Keskpank ei karmista nõudeid enne aprilli

27. märts 1998, 00:00

Keskpanga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmann lausus, et eelmise aasta lõpul allkirjastatud majanduspoliitilises programmis on keskpangale jäetud võimalus tõsta kommertspankade kapitali adekvaatsuse (omakapitali ja riski suhe) nõuet praegu kehtivalt 10%-lt 12%-le. Ta lisas, et see ei tähenda, nagu kavatseks keskpank seda sammu kindlasti astuda, aga võimalus on.

Eesti Panga asepresident Peeter Lõhmus märkis BNSile antud intervjuus, et pankade kapitali adekvaatsuse alammäära tõstmise tõenäosus siiski suureneb.

Ühe võimalusena tõi Lõhmus välja ka senise kapitali adekvaatsuse arvutamispõhimõtete muutmise, kuid lõpptulemusena annab see samasuguse efekti.

Veebruari lõpu seisu arvestades ei täidaks normatiivi ainsana Ühispank, kelle adekvaatsuse näitaja oli veidi üle kümne. Ühispanga asepresident Margus Schults kinnitas, et praeguseks on GDRide emissiooniga panga sellekohast näitajat suurendatud vähemalt 18 protsendini.

Schults möönis, et mida rangemad on nõuded, seda tugevamaks meie pangad saavad, kuid lisas, et kõik piirangud muudavad pakutavad tooted kallimaks ja esimese tagasilöögi annab otsus laenuintressidele.

Kui kohustusliku reservimäära tõstmisel võivad pangad oma laenuintressi tõsta juba järgmisel päeval, siis kapitali adekvaatsuse tõstmiseks peaks pankadele aega andma vähemalt pool aastat, lisas ta.

Hoiupanga turgude direktor Ago Lauri on avaldanud kahtlust, et seniste usaldusnormatiivide karmistamine viiks rahavood pankade bilanssidest mööda ja kontroll kaoks täielikult.

Kuusmanni ütlusel on usaldusnormatiivide tõstmise eesmärk vaid pankade riskitaluvuse suurendamine, et olukorra halvenemine ei tooks kaasa krahhe.

Keskpank tõstis kapitali adekvaatsuse nõuet varem kehtinud kaheksalt protsendilt kümnele mullu 1. oktoobril.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:18
Otsi:

Ava täpsem otsing