Tundmatu firma tähelend Tallinna prügitaevas

27. märts 1998, 00:00

Kopli prügimäge haldava OÜ Slops üheks omanikuks ja juhatuse liikmeks on Jõgeva raamatukogu koristaja, kes pole aktsiakapitali sentigi maksnud ja ei tea, kus prügiluht asub. Ta on prügiärisse meelitatud väärtusliku sugulussideme tõttu linnaosa vanemaga.

«Olen lähedase sugulase variisik,» kinnitab raamatukogundust õppinud Ene Metjer, kelle nimele on kirjutatud 18,5% Kopli prügilat haldava OÜ Slops osakutest. «Sugulane tuli 1995. aasta sügisel ja ütles, et teeme ära. Rohkem ei tea ma Slopsist midagi.»

Metjer ei avalda pika pinnimise peale sugulase nime, kuid soostub ütlema, et huvipakkuv isik töötab Tallinna linnavalitsuses.

Järgmisel päeval pärast jutuajamist helistab Ene Metjer aga tagasi ja kinnitab, et ta pole mitte sugulase, vaid hea tuttava variisik. «Kui te Tallinnas Slopsi kontorisse lähete, kohtute temaga kindlasti,» lisab Metjer.

1995. aasta oktoobris asutatud Slopsi tegevdirektor Illar Rihkrand võtabki kogu tule enda peale. «Jah, Slopsis on surnud hing,» möönab Rihkrand. «Mina olen Metjeri selja taga.»

Illar Rihkrand on töötanud Tallinna teede- ja remondivalitsuse ehitusjaoskonna juhatajana, Kristiine Keskuse ASis ehitusjuhina ja Tallinna taksopargi tehnilise direktorina.

Konkursi Kopli savikarjääri kasutuselevõtuks ehitus- ja lammutusjäätmete matmispaigana korraldas 1995. aasta oktoobris Tallinna keskkonnaamet, Tallinna kommunaalamet ja Põhja-Tallinna linnaosa valitsus, mida tollal juhtis Ene Metjeri vend Olev Kallas.

Praegu on Olev Kallas Tallinna Kristiine linnaosa vanem.

Kopli ehitusjäätmete ladustuspaik avati 1996. aasta mai viimasel päeval. Pool aastat hiljem sõlmib Kallas Slopsiga maa kasutamise tähtajatu lepingu, mille kohaselt ei maksa Slops linnakassasse sentigi.

Rihkrand ei pea Kallase otsust seotuks sellega, et ta kutsus Slopsi aktsionäriks Ene Metjeri.

«Minu kasuks ei ole seetõttu ühtki otsust tehtud,» ütleb Rihkrand. «Las jääda see, miks ma mõne inimese Slopsi tõin, minu teada.»

«Slops oli täiesti tundmatu firma,» meenutab konkursikomisjoni liige, Tallinna Nõmme linnaosa linnamajanduse osakonna juhataja Maret Järv Kopli prügila konkurssi.

Järve sõnul eelistas komisjon Eesti kapitali. «Tollal oli äärmiselt oluline, et selliseid asju ei võtaks väliskapital oma kontrolli alla,» põhjendab Järv.

«Meie pakkumus oli põhjalikum,» kinnitab konkursil osalenud ASi Ragn-Sells Eesti Tartu osakonna juhataja Raivo Markov. «Üks Tallinna abilinnapea ütles meile otse, et te näete prügiluhta nagu oma kõrvu,» lisab ta.

Põhja-Tallinna linnaosa nõuniku Liina Kiiteri kinnitusel tegi erandliku otsuse Slopsi kasuks linnaosa vanem Kallas ise. «Maa kasutamise küsimused ei olnud siis nii põhjalikult reglementeeritud, nagu praegu,» selgitab Kiiter.

Korruptsioonivastase seaduse kohaselt on ametiisikul keelatud sõlmida varalisi tehinguid oma lähisugulastega ja ka nende isikute esindajatega.

Kallas eitab oma huvi Kopli prügilas. «Ma pole selles äris mingi niiditõmbaja,» väidab ta, mööndes, et oli konkursikomisjoni liige, kuid jäi võitjafirma selgitamisel erapooletuks.

Kallas kinnitab, et Slopsi tegevjuht Illar Rihkrand on pärast konkurssi tema jutul käinud.

«See oli rohkem väljapressimise moodi,» iseloomustab Kallas kohtumist, kus anti tema sõnul mõista, et Slopsi omanikke ei huvita mitte niivõrd karjääri täitmine prügiga, vaid hoopis soov saada prügila alune maa eraomandusse. Kokku on seda maad mere läheduses umbes 12 hektarit.

«Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse eestvedamisel jäi kõnealune maa siiski linna omandusse,» räägib Kallas.

See tähendab, et kui prügiauk kord täis saab, otsustab Tallinna linn, mida maaga teha.

Tallinna keskkonnaameti juhataja Aap Mumme ei usu, et prügila maa edaspidi hinda läheb. «Uusrikkad sinna tühermaale küll ehitama kunagi ei kipu,» sõnab ta.

Kallas ei taha spekuleerida võimalike maad osta soovivate huviliste nimedega.

«Mulle anti mõista, et kõige taga on välisfirmad,» sõnab ta vaid.

Alates eelmisest aastast kuulub 26 protsenti Slopsist Saksa firmale SKP Sanne, Kruse & Pape.

Eelmisel kevadel moodustati OÜ Slopsi kõrvale AS SKP Slops, mis tegeleb jäätmete veoga. Pool SKP Slopsi aktsiatest kuulub sakslastele ja teine pool võrdselt Indrek Jalakasele ja Illar Rihkrandile.

SKP Sanne, Kruse & Papele kuulub ka pool Tartu jäätmekäitlusfirmast SAB, samuti ostsid sakslased hiljuti poole Keila kommunaalettevõttest OÜ Harko.

Rihkrand möönab, et sakslastel oli huvi saada maa oma kasutusse. «Siis oleks olnud võimalik rääkida monopoolsusest,» seletab Rihkrand. «Operaator oleks suhteliselt vaba oma otsustes ja ka hinnakujundamises.»

Olev Kallase sõnul oli Slopsi algne eesmärk umbes 1 200 000 kuupmeetrit mahutav auk võimalikult kiiresti täis saada.

Kiirustasid teisedki. Nii näiteks tegi Tallinna keskkonnaameti juhataja Aap Mumme kuu aega pärast prügila avamist Tallinna eriautobaasile kohustusliku ettekirjutuse, mis keelas ehitusjäätmete vedamise Tallinna suurimasse, konkureerivasse Pääsküla prügilasse.

«Nii taheti Slopsile anda monopol,» räägib Tallinna eriautobaasi direktor Mati Arro. «Me hakkasime vastu ja säärane ringkiri jäi kalevi alla.»

Konkurendid on ette heitnud, et Tallinna keskkonnaamet muutis korduvalt Kopli prügila konkursitingimusi ning on lubanud Slopsil matta karjääri ka tükeldatud vanu autorehve ja mõõdukalt saastunud pinnast.

«Iga mõõdukalt ohtlik jäätmekogus tuleb kooskõlastada meiega,» rõhutab Tallinna keskkonnaameti juhataja asetäitja Enn Puskar.

Keskkonnaministeeriumi jäätmetalituse peaspetsialisti Marje Uusalu sõnul on aga Tallinna keskkonnaameti tegevus keskkonnaohtlike jäätmete lubasid andes vastuolus seadusega.

Uusalu vihastab Slopsi esitatud projekt ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi saamiseks, mis on tema väitel maha viksitud Soome materjalidest. «Nad on ka pildi maha joonistanud,» lisab Uusalu. «Ma tean, millisest ajakirjast. Slopsi esitatud projekt näitab ebaprofessionaalsust.»

«Me ei anna neile ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi enne, kui nad vastavad meie esitatud nõudmistele,» on Uusalu resoluutne. «Selleks peavad nad palju investeerima.»

Võib arvata, et pärast maaostu läbikukkumist pole Slopsil enam erilist tahet prügilasse investeerida.

Konkursitingimuste kohaselt oli investeeringuks hinnatud umbes 1,3 miljonit krooni.

Rihkrandi andmeil on Slops ligi kahe aasta jooksul investeerinud umbes pool miljonit krooni.

Slops peab vastavalt Tallinna keskkonnaameti nõudmisele 1. juuniks pumpama karjäärist välja umbes 3800 kantmeetrit sadevett.

«Ühekordseks väljapumpamiseks raha leiame,» kinnitab Rihkrand. Spetsialistide arvutuste kohaselt kuluks vee väljapumpamiseks igal aastal 700 000 krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:18
Otsi:

Ava täpsem otsing