Korteriomandi seadmine algas vaevaliselt

30. märts 1998, 00:00

Korteriomandi seadmine on üks lähiaastate olulisemaid omandireformialaseid protsesse. Seni on see veel täiesti algusjärgus -- näiteks Tallinnas täpsustati omandireformiameti volitusi korteriomandi seadmisel alles paar nädalat tagasi.

Protsessiga on aga kiire -- kehtiva seaduse kohaselt ei saa alates aastast 2000 korteri- või majaomanik enam oma varaga notariaalseid tehinguid teha juhul, kui hoonealune maa on erastamata.

Tallinna linnavalitsuse omandireformiameti juhataja Vladimir Viiese sõnul saab pealinnas praegu korteriomandit läbi omandireformiameti seada vaid korteriühistu. Sel moel soovitakse premeerida nende majade elanikke, kes on võtnud vaevaks korteriühistu asutada. Kui majas on alla viie korteri, siis saab korteriomandi seadmist algatada majaelanike ühisavalduse alusel. Korteriomandi seadmise menetluses on Tallinnas praegu 40 korteriühistut.

Hoonealuse maa erastamine on küllalt keeruline protsess. Kõigepealt tuleks moodustada korteriühistu. Kui korteriühistu on olemas, siis tuleb hakata paralleelselt tegutsema kahes suunas -- seada korda oma inventariseerimisplaanid ning saada kätte ka maatükk, mille saaks korterite vahel mõtteliste osadena erastada. Kui see maatükk on vabaplaneeringuga ala, siis teeb piirkonna arhitekt kõigepealt ettepaneku, kui suur osa antakse sellele majale. Seejärel peab korteriühistu pöörduma maamõõdufirma poole, kes vormistab krundi ära.
Järgmine käik on omandireformiametisse. Seal valmistatakse ette korraldus, millega määratakse krunt korteriomandi seadmiseks. Omandireformiamet valmistab ette ka dokumendi, kus näidatakse ära iga korteriomaniku aastamaksu suurus. Juba asutatud korteriühistutel võib korteriomandi seadmisel tekkida mitu probleemi. Notari juures võib näiteks selguda, et erastamislepingus on lähtutud mitte maja, vaid korterite üldpinnast. Selleks aga, et muuta erastamislepingut, peavad notari juurde tulema korraga kõik korteriühistu liikmed. Omajagu muret on ka sellistel ühistutel, mis vormistasid end korteriühistuna, aga sisuliselt on tegemist elamuühistuga. Neid ei saa praegu menetleda ei korteriühistuna ega ka elamuühistuna ning ilmselt peavad sellised ühistud end ümber vormistama. Eesti mõnes piirkonnas on korteriomandi seadmine siiski edukalt käima läinud. Näiteks Valgas on kinnistatud üheteistkümne maja korterid ning mingeid suuri takistusi linnametnikud protsessis ei näe. ASi Valga Elamu spetsialisti Urve Kosemetsa sõnul saavad Valgas hoonealuse maa erastada ka selliste majade elanikud, kes ei ole veel korteriühistut moodustanud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing