Teisipäev 24. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kuidas lahkuda Euroopa Liidust?

31. märts 1998, 00:00

Täna algavad Brüsselis Eesti ametlikud liitumisläbirääkimised Euroopa Lii-duga. Kogu maailm jälgib seda huviga. Rootsi Raadio helistas meie toimetusse ja küsis, kuidas Eestis sündmust tähistatakse. Jäin mõttesse ja ei osanud vastata.

Eestlasest läheb liitumiskõneluste alustamine küll kaares mööda. Meile on tähtsamad valitsuse laienemine ja pankade ühinemine. Hommikustes ETV uudisteski olid Armeenia valimised olulisemal kohal kui Eesti delegatsiooni sõitmine Brüsselisse.

Eelnimetatu väljendab meie suhtumist Euroopa Liitu. Esialgu ei juhtu ju midagi. Me ei saa veel sellel aastal Euroopa Liitu.

Osaledes ühel ettevõtjate seminaril poolteist kuud tagasi, hakkas kõrva küsimus, millele välisministeeriumi töötaja ei osanud vastata -- kuidas me saame sealt välja, kui meile Euroopa Liidus ei meeldi?

Küsimus, mis riivas tol korral kõrva, on praegu järjest rohkem mõtlema pannud. Kas me teame, millega riskime Euroopa Liitu tormates, ja kui me seal kolme-nelja aasta pärast sees oleme, kas me sealt ka soovi korral väljuda saame?

Euroopa Liidu nõuetest on kõlama jäänud, et piimatööstustes tuleb puitharjad välja vahetada plastmassharjade vastu ja riidekappide pealsed ehitada kaldu. Need on punktid, mida ajakirjandus on võimendanud.

Eesti liitumisläbirääkimiste delegatsiooni asejuht Alar Streimann tunnistas eelmisel nädalal, et ettevõtjaid pole piisavalt informeeritud Euroopa Liidu nõuetest. Olen temaga päri, et see eeldab ka ettevõtjate huvi nende küsimuste vastu, kuid seni on mäng käinud kõrgelt üle nende pea.

Eesti läbirääkimiste delegatsiooni ei kuulu ühtegi ettevõtjat, neid pole kutsutud ka töögruppidesse. Kuigi välisministeeriumi ametnikud kinnitavad, et ettevõtjate huvid on töögruppides esindatud, ütleb Alar Streimann, et see toimub erialaliitude tasandil. Paljudele ettevõtjad aga ei suhtle erialaliitude töötajatega, sest nad on nende arvates eluvõõrad.

Eelmisel aastal kaotas valitsusjuht Mart Siimann euroministri koha, et koondada avalikkuse teavitamine Euroopa Liidu asjadest enda kätte. Aastaga pole selles vallas midagi muutunud. Kui peaminister ise selle ülesandega hakkama ei saa, peab seda tegema keegi teine.

On viimane aeg asuda elanikkonda laiemalt teavitama Euroopa Liidust ja sellega kaasnevatest muutustest igapäevaelus. Ka kartulikasvataja peab teadma, milliseid seadmeid on majapidamises vaja, et ta kartul kümne aasta pärast eurosertifikaadile vastaks ja ta võiks seda müüa.

Minugipoolest võiks seda teha kas või iga päev mõnes avalikus kohas euronõudeid valdkonniti ette lugedes või paralleelselt Euroopa Liiduga ka Eesti ettevõtjatega neid läbi sõeludes. Oma seisukohti ja nõudmisi Euroopa Liidule saame esitada vaid siis, kui meie seisukohad on endale selged.

Keegi pole minu käest küsinud, kas ma tahan üldse Euroopa Liitu minna või kas tahavad seda minu majanaabrid. Kui me ei tea, mis meid ees ootab ja kas me saame oma tuleviku üle kaasa rääkida, võib hääletustulemus osutuda negatiivseks.

Kuni puudub selgus igapäevastes küsimustes, ei saa me ka teada, kuidas võiksime Euroopa Liidust soovi korral lahkuda.


Hanno Tomberg on Äripäeva uudistetoimetuse juhataja.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:19
Otsi:

Ava täpsem otsing