Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööjaotusest Eestis ja Euroopas

    Tööjaotuse vajalikkus tänapäevases ühiskonnas on möödapääsmatu. Läbi on ajad, mil ainus universaalne tootmisüksus oli talu ja ühiskond piirdus küla või kihelkonnaga. Välismaailmaga suhtlemine käis suhkru, petrooleumi ja tikkudega varustamise kaudu.
    1998. aastal hakkab lõplikult läbi saama nende ideede aeg, mille järgi Eesti on kohustatud end ise ära toitma, ära kütma ja end ise ära kaitsma. Teisiti ei saa hinnata poliitikute mõtteavaldusi põllumajandustootmise suurendamise vajalikkusest, elektrijaamade kiivast endalehoidmisest ja kaitsekulutuste suurendamisest. Ja eks ole kaitsetollidki üks endasse kapseldumise ettepanek, mis, tõsi küll, läbi ei läinud. Kes iseolemist endiselt edasi propageerivad, astugu samm tagasi!
    Tööjaotus on üldjuhul isetegemisest efektiivsem -- banaanid ei hakka Eestis iialgi saaki andma. Eestil ei ole otstarbekas kaevandada kallist põlevkivi ja see siis olematu kasuteguriga korstnasse lasta.
    Kuna hüdroelektrijaamade energia on odavam, siis oleks Eestil majanduslikult kasulikum osta elektrienergiat Norrast. Siin tuleb mängu ka globaalne aspekt. Teatavasti on hüdroenergia taastuv loodusvara, erinevalt fossiilsest kütusest nagu põlevkivi. Mõnevõrra fossiilne on ka mõtteviis, mis ignoreerib tööjaotuse printsiipi.
    Kaitsekulutuste pideva suurendamise asemel tuleks arendada häid suhteid Venemaaga ja suunata osa rahast koostööks sealsete riiklike ja erastruktuuridega. Eestil kui väikeriigil pole võimalik end ise ära kaitsta. Usaldagem see nende hooleks, kel on selles vallas suuremad kogemused.
    Jõuliseks läbimurdeks isetegemise suletud ringist on Eesti jaa-sõna Euroopa Liidule. Eduka liitumise järel, milles pole kahtlust, viiakse positiivse programmina ellu nn sotsiaalse kokkulepluse teooria, mis on arenenud riikides väga populaarne.
    Selle järgi lepivad sootsiumi (ühiskonna) liikmed omavahel kokku, kes hakkavad tööd tegema, kes abirahasid saama, kes riiki juhtima, kes makse maksma, kes poliitikat ajama jne.
    Teisisõnu, lepitakse kokku, kes hakkab ministriks, kes kantsleriks, kes sõja-, kes ärimeheks jne. Selge tööjaotus nendes sfäärides muudab kogu ühiskonna toimimise efektiivsemaks.
    Riigijuhid saavad rohkem pühenduda riigitööle ega sekku poliitikasse, poliitikud ei sekku enam majandusse (ärisse), ärimehed ei sekku poliitikasse ega riigijuhtimisse. Töötu abiraha saajad ei sekku maksupoliitikasse, maksumaksjad riigiasjadesse, tsivilistid sõjandusse.
    Sotsiaalse kokkulepluse järgi ei pea enam kõik tegelema kõigega, mis ei luba ennast ühelgi alal maksimaalselt välja arendada. On võimalus spetsialiseeruda ühele kindlale, südamelähedasele alale. Tulemuseks on kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid.
    Sotsiaalsel kokkuleplusel kui tööjaotusel ei ole midagi ühist kollektivismiga. Viimane tähendab, et toodetakse, jagatakse ja tarbitakse ühiselt. Pigem on tööjaotuse printsiip kollektivismi vastand: ühed toodavad, teised jagavad ja kolmandad tarbivad.
    Vähemasti arenenud ühiskondades on see nii. Ka Eesti on sinna teel.
    Mati Feldmann on Äripäeva kolumnist.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.