Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eraülikoolid sõltuvad õppemaksudest

02. aprill 1998, 00:00

Humanitaarinstituut on saanud toetust ka riigilt, kuid selle suurus on õppeasutuse kantsleri Mart Johansoni sõnul iga aasta ettearvamatu. «Viimasel kahel aastal oleme püüdnud koostada oma eelarve nii, et me ei peaks sõltuma pidevalt vahetuvate haridusministrite prognoosimatust tegutsemisest,» räägib Johanson.

Johanson tunnistab, et ka haridusministeeriumil pole lihtne jaotada riigieelarvest paarikümnele erakõrgkoolile 1,4 miljonit krooni. «Samuti pole ühegi ministri puhul silma torganud soov seda summat suurendada,» lisab Johanson.

«Võrdluseks võib tuua, et haridusministeeriumi sõidukite ülalpidamiskuludeks on ette nähtud 1,2 miljonit krooni,» piltlikustab humanitaarinstituudi kantsler riigi raha ebaselget jaotust.

Humanitaarinstituut on tegutsenud juba kümme aastat, kuid siiani pole õppeasutusel oma maja ja investeeringutest ei saa kool unistadagi. «Oleme kaks korda alustanud oma maja ehitamist, kuid mõlemal korral on asi pooleli jäänud ning selles on ka riigi süüd,» väidab Johanson.

I-Studiumi õppemaks on humanitaarinstituudi kõrval erakõrgkoolidest üks madalamaid. «Kui me tõstaksime praegu õppemaksu, ei saaks väga paljud toredad ja töökad inimesed enam õppida,» räägib kooli direktor Tiina Kuller. «Öeldakse küll, et kõrge õppemaks on prestii?ne, kuid meie siiski õppemaksu tõsta ei tahaks.»

Direktori sõnul on kool uhke selle üle, et nad siiani ja loodetavasti ka edaspidi iseseisvalt hakkama saavad.

Eelmise aasta lõpul sai I-Studium endale arvutiklassi, mille jaoks hakati Kulleri sõnul raha koguma juba kolm aastat tagasi. «Tasapisi me seda maja siin korrastame, meil on hea meel, et me endaga ise hakkama saame,» lausub ta.

Eesti kõrgema kommertskooli käive oli eelmisel aastal 34,1 miljonit krooni, mis on kümme korda suurem kui I-Studiumil. Kõrgemas kommertskoolis õpib ka ligi viis korda rohkem üliõpilasi.

«Suurem osa kooli tulust läheb töötasudeks, õppejõudude tasu on meil üks suuremaid,» räägib kõrgema kommertskooli finantsala asepresident Tõnu Küttmaa. Suur osa rahast kulub Küttmaa sõnul ka õpikute soetamiseks, mis jaotatakse üliõpilastele tasuta välja või ostetakse kooli raamatukogusse. Ülejäänud raha on investeeritud arvutiklassidesse.

Õigusinstituudi rektori Tiiu Purdelo väitel on Eestis kasumit mittetaotlevaid kõrgkoole vaid kolm -- bakalaureuse kool, Veritas ja õigusinstituut.

Õigusinstituudis õpib praegu 584 tudengit. Õppemaks on Purdelo kinnitusel igal üliõpilasel erinev, sest kool sõlmib õpilastega lepingud, mis sisaldavad tingimust, et õppemaksu korrigeeritakse vastavalt inflatsioonile.

«Meil on üliõpilasi, kelle õppemaks on alla 8000 krooni aastas, neid, kellel on 12 000 krooni aastas, ning üliõpilasi, kelle õppemaks on inflatsiooni tõttu isegi 20 000 krooni aastas,» kõneleb Purdelo. Õigusinstituudi rektor lisab, et kooli pole kavas vastu võtta rohkem üliõpilasi, kui juriste parasjagu tarvis on.

«Paljudes erakoolides püütakse erinevatel ettekäänetel vastu võtta võimalikult palju üliõpilasi, sest see tähendab ju ikkagi kasumit,» on Purdelo nördinud teiste koolijuhtide käitumise üle. Tema ise kinnitab, et õigusinstituudi huvi on koolitada niipalju juriste, et nad kõik ikka töö leiaksid.

Concordia rahvusvahelises ülikoolis õpib praegu ligi tuhat tudengit ja õppemaks on ilmselt üks kõrgemaid Eestis. Concordia ülikooli rektor Mart Susi naerab riigi toetussüsteemi erakõrgkoolidele välja. «Sellega tekib ju ebavõrdne konkurents avalik-õiguslike ja erakoolide vahel,» hüüatab ta. «Avalik-õiguslik kõrgkool võib teid samuti raha eest vastu võtta, te peate sisseastumiseksamid sooritama vähemalt kolmele ja oletegi kooli vastu võetud.»

«Meil ei saa nii olla, sest ei õpita raha pärast, vaid sellepärast, et haridust saada,» teatab Susi. «Me ei saa vastu võtta üliõpilasi, kes pole konkursi tingimusi täitnud.»

Ülikooli suhteliselt kõrget õppemaksu põhjendab Susi sellega, et koolis töötab 80% õppejõududest põhikohaga. «Selge, et keegi ei tule siia altruistlike mõtetega, vaid tuleb siia tööd tegema ja me peame selle eest maksma ning olema konkurentsivõimelised ka väljaspool Eestit,» räägib Susi.

Concordia ülikooli lähiaja suurim investeering on rektori abi kinnitusel oma telestuudio ehitamine. «Telestuudiost pole me veel avalikult kusagil rääkinud, kuid selle ehitus peaks algama tänavu varasuvel ja telestuudio peaks valmima järgmisel sügisel,» lausub ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing