Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas ka teie toimite nii?

    Hiiumaal on see üks väheseid valdkondi, kus me oleme suhteliselt paremas seisus, sest riigipoolne kate võimaldaks peaaegu, et teenuse eest ei peakski raha küsima. Siin on Hiiumaa väike rahvaarv ja pindala meile plussiks.
    Hooneregistri hinnad ei ole maavanema korraldusega kehtestatud. Meil on need ammusest ajast omavalitsuse aktiga kehtestatud.
    Praegu me oleme igatahes seda meelt, et kui võimalik, siis me kaotame need tariifid ära. Võit, mis sellest rahast saaksime, on väike
    Maavalitsus hooneregistrist tulu ei teeni. Hooneregister ise on ühtepidi riigi alluvuses, majandusministeeriumilt keskkonnaministeeriumile üleandmine hetkel toimub. Juriidilist poolt keskkonnaministeerium alles seab õigetesse rööbastesse. Nähtavasti on vaja see ehitusregistriga kokku viia, et oleks siis üks riigi põhiregister. Aga kuidas seda siis hallata -- lõplikku juriidiliselt lihvitud ettepanekut ei ole veel välja töötatud.
    Sellest johtuvalt on igas maakonnas erisusi. Ka meie oleme kehtestanud hinnakirja.
    Juriidiliselt korrektsed lahendused on veel väljatöötamisel. Siit tekivad need tõmblemised ja vastuolud.
    Läänemaal on see asi ka nii paika pandud, et maavanem kehtestab hinnad hooneregistri ettepanekul.
    Hooneregister on viimased 3--4 aastat sellises seisus, et ta ei ole mitte kellegi oma. Põhimäärus on 1993. aastast ja ta on allutatud elamuametile, samas teenust osutab ta maakonnale ja on nagu maavalitsuse haldamisel -- nii on kuidagi kujunenud.
    See on praegu reguleerimata valdkond. Keskkonnaministeeriumi haldusalasse ta nüüd antud on, tehakse uus põhimäärus. Siiani on tõesti olnud nii, et see kõik on maavanema ja hooneregistri südametunnistusel.
    Maavanemad on eri arvamustel. Minu isiklik seisukoht on, et hooneregistri teenused peaksid olema üle vabariigi ühe hinnaga. Tegime paar kuud tagasi katse, et ühtlustada need omal kokkuleppelgi. Kahjuks me seda ei saavutanud. Igaüks arvas ikkagi, et ta kehtestab ise.
    Tegelikult puudub hindade kehtestamisel igasugune õiguslik alus. Täna maavanem sellist korraldust välja anda ei saaks. Seda teavad maavanemad, ka valitsuse liikmed ja riigisekretär.
    Oleme tõstatanud probleemi, et see asi tuleks juriidiliselt lahendada. Kuni ei ole ühtegi õigusakti, mis seda reguleerib, on see lihtsalt niimoodi, et iga maavanem on oma korraldusega hinnad kehtestanud.
    See on praegu kõigis 15 maakonnas niimoodi.
    Meie oleme aluseks võtnud selle, et hooneregistril on kaks tuluallikat. Kaardid , mis me saime elamuametist, toksime arvutisse. Selle kohta on leping ja seda finantseeritakse ministeeriumi kaudu.
    See aga ei kata kõiki kulusid. Puudujääva osa katame teenustasudega. Kulude sisse me investeeringuid ei ole arvestanud, ainult jooksvad kulud.
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
USA riigivõlakirjade tootlus tõusis viie kuu kõrgeimale tasemele
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.