Läti segadus meile ei kandu

03. aprill 1998, 00:00

Läti börsiindeks on märtsi algusest langenud ligi 142 punkti ehk viiendiku võrra. Suurim langemine oli teisipäeval ja kolmapäeval, mil kukkumine oli veidi üle 11 protsendi.

Maaklerite hinnangul on börsilanguse otseseks põhjuseks Venemaa ähvardused vähendada teises kvartalis naftatransiiti Venspilsi kaudu kolmandiku võrra ja keelata Läti autofirmade veod Venemaal. Moskva linnapea Juri Lu?kov keelas Moskva kauplustes Läti kaupade müügi.

Läti majandusministri Atis Sausnitise hinnangul võib Venemaa sanktsioonide poolt Lätile tekitatud kahju ulatuda kuni 4 miljardi kroonini. Sanktsioonide puhul väheneks Läti eksport Venemaale 50--70% ja kaupade hinnad Lätis tõuseksid 30--40%.

Eile küll aktsiahinnad tõusid Riias 2,3 protsenti, kuid Estib-Talinvesti Varahaldus Latvija tegevdirektori Rolands Klincise sõnul võivad Venemaaga tihedalt kauplevate ettevõtete aktsiate hinnad veelgi langeda. Sellist suurt langust nagu teisipäeval ja kolmapäeval enam ei tule, arvas ta.

Kartused, et Eesti investorid võivad Läti börsilanguse tõttu kannatada investeerimisfondide kaudu, on fondihaldurite ütlusel põhjendamatud, sest investeeringute mahud on väikesed ja põhiline investeerimisvõimalus on Läti erastamissertifikaadid.

Estib-Talinvesti Varahalduse juhatuse liige Johann Sulling ütles, et Eesti investeerimisfondid ei ole olulisel määral Läti turule investeerinud, sest siin ei ole raha, mida investorid tahaksid paigutada pikaks ajaks. «Raha on närviline, mistõttu investeeringud peavad olema väga likviidsed. Lätis ei ole me kahjuks selliseid võimalusi leidnud,» ütles ta.

Hansa Asset Managementi tegevdirektor Anneli Truuvert lausus, et investeeringute mahtu Lätisse ja Leetu on järjekindlalt vähendatud juba pool aastat.

Sulling pidas vähetõenäoliseks, et Riia börsi langus kanduks üle Tallinnasse, kuna madalama turukapitalisatsiooniga börsil on raske suuremat mõjutada. Ka Handelsbanken Aktorise juhatuse esimees Ruth Laatre kinnitas, et ta ei usu Läti sündmuste Eestisse kandumist, pigem sisendavad Eestis langevad intressid ja uued emissioonid investoritesse optimismi.

Hoiupanga Liisingu Läti tütarfirma juht Karlis Kabrilovics lausus, et otsene mõju on sanktsioonidel Venemaaga kauplevatele ettevõtetele, kuid nõustus, et kaudne mõju võib avalduda teenuste kasutamise kaudu.

Norma Grupi nõukogu esimees Jüri Käo prognoosis, et sanktsioonid ei ole pikaajalise toimega, mistõttu Lätis tegutsevatele Eesti firmadele otsest mõju ei ole. Käo märkis, et tõenäosus sarnaste sanktsioonide rakendamiseks Eesti vastu on täiesti olemas. «Piisab väga väikesest intsidendist, et see juhtuks ka Eestis. Sellega tuleb alati arvestada,» lausus ta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:19
Otsi:

Ava täpsem otsing