Punane Rist tahab vara tagasi

Artikkel

- Uudised
- 2. aprill 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Punane Rist tahab vara tagasi
Tallinnas Vene 26/Uus 17 asuva kinnistu ostis Punane Rist juba 1933. aastal ja rajas sinna oma peakorteri. Vara riigistati 1951. aastal ning Punane Rist paigutati ümber Laiale tänavale, kus organisatsioon asub tänaseni.
Energiline ja emotsionaalne Eesti Punase Risti peasekretär Riina Kabi hoiab oma kabinetis ühes käes sigaretti ja teises originaaldokumente, mis tõendavad kinnistu riigistamist. Vaatamata sellele dokumendile ei tagastatud kinnistut Punasele Ristile ja juristiharidusega Riina Kabi andis asja kohtusse.
Kohtuprotsess vältas neli aastat, kuid see tasus Kabi sõnul vaeva. Tallinna linnakohus tegi 19. märtsil Punase Risti kasuks positiivse otsuse.
«Nüüd saab Punane Rist kinnistu enda bilanssi tagasi taotleda, sest see on Punase Risti omand ja meie jaoks pole vahet, kas seal asub saatkond, elamu või lõbumaja,» sõnab Kabi.
Tallinna linnavalitsuse omandireformiameti juhataja Vladimir Viiese sõnul võib kinnistu põhimõtteliselt küll tagastada, kuid kinnisvarafirma Pindi Kinnisvara müüs seal asuvas eluhoones alles eelmisel kuul kortereid heausksetele omanikele.
«Kuulsin müügitehingutest ja saatsin Tallinna hooneregistrile koheselt korralduse, milles palusin ajutiselt mitte väljastada teatisi Vene 26/Uus 17 kinnistu kohta,» sõnab Viies.
Vanalinna korterite müüki vahendava Pindi Kinnisvara maakleri Aare Udrase sõnul kuuleb ta kohtuvaidlusest esimest korda. Ta ütleb, et on kahetsusväärne küsimuse päevakorda kerkimine sellisel kujul.
«Mulle jääb mulje, et tegu on järjekordse linnavalitsuse möödalaskmisega, sest kinnistut on juba neli korda võõrandatud, kusjuures viimane võõrandamine toimus selle aasta alguses,» lausub Udras. «Samuti on olemas linnavalitsuse määrus, mille alusel oli õigus Uus 17 maja kortereid erastada.»
Udras ütleb, et üheksa korteriga hoones on sõlmitud eellepingud päris mitmele korterile. Korterite hinnaks nimetab ta kuni neli miljonit krooni.
Kinnisvara müügitehingud on kohtuvaidluse ajal ebaseaduslikud vaid siis, kui kinnistul on müügikeeld. «Müügikeeldu selle maja puhul polnud, kuigi Punane Rist oleks võinud selle peale panna,» kõneleb Udras.
Tallinna omandireformiameti vara ja maa tagastamise osakonna peaspetsialisti Mari-Ann Mölderkivi sõnul on tegemist väga segase looga, kus ekspertiis on möödapääsmatu. 1933. aastal oli Vene26/Uus 17 üks kinnistu, nõukogude ajal moodustati sellest kaks kinnistut, selgitab Mölderkivi. Esialgsel kinnistul asus kolm puidust hoonet, arhiivimaterjalidest selgub, et osa on sõja ajal hävinud.
Aare Udras ütleb, et kinnistu juurde kuuluv paberimajandus on sassis ja olulised vead on tehtud vara üleandmisel. Ta toob samasuguse näitena Leedu saatkonna hoone aadressil Uus 15, mis asub samuti Punasele Ristile kuulunud kinnistul.
«Kas ja kui palju Punane Rist tagasi saab, on raske ennustada,» lausub Udras. «Isiklikult arvan, et organisatsioon hoonet Uus 17 tagasi taotleda ei saa.»
Punane Rist taotleb tagasi ka kinnistut Kadriorus Kadri tee 3, mis on praegu presidendi kantselei bilansis. «Selle hoone puhul on puudu veel mõned dokumendid, mis tõendavad, et hoone kuulus enne riigistamist Punasele Ristile,» räägib Riina Kabi. «Ma leian need dokumendid.»
Vladimir Viiese sõnul on Kadri tee 3 väga ahvatlev kinnistu, kuid hoone olukord on haletsusväärne. Tagastamisprotsess on Viiese sõnul raskendatud, sest kinnistu kunagine valdaja oli Punase Risti juures tegutsenud osaühing Ühisabi. Põhikirja kohaselt ei võinud Ühisabi omada kinnisvara.
Presidendi pressiesindaja Epp Alatalu tunnistab, et nii Kadri tee 3 kui Kadri tee 5 kinnistu kuulusid OÜ-le Ühisabi, kuid Punane Rist pole siiani leidnud arhiivist Ühisabi põhikirja, mis tõendaks, et Punane Rist on osaühingu õigustatud subjekt. «Tagastamisest saab rääkida alles siis, kui dokumendid on korras,» lisab Alatalu.
Eesti Punane Rist omas enne II maailmasõda ka Haapsalus hoonet, mis ehitati kaitsevägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri fondi rahaga, kuid Haapsalu linnavolikogu otsustas 1993. aastal hoone mitte tagastada. Punasele Ristile kuulunud maja anti justiitsministeeriumile, praegu asub selles hoones Lääne maakohus. Eesti Punane Rist pole loobunud kompensatsiooninõudest maja eest, kuigi hoonet ei saadud tagasi.
«Kompensatsioon Haapsalus asuva kinnistu eest tuleb välja maksta,» arvab Riina Kabi. «Sõja ajal pommitati Tallinnas Niguliste ja Dunkri tänaval asunud Punasele Ristile kuulunud kinnistut ja see hävis. Saime kompensatsiooni ligi miljon EVPd.»
Riina Kabi ütleb, et 1996. aastal saatis Tallinna vanalinna kinnisvarahoolduse munitsipaalettevõte Punasele Ristile kirja, milles palus organisatsioonil nende Laia tänava ruumidest välja kolida, sest Punane Rist keeldus renti maksmast.
«Sain iga kuu üürikviitungeid, kuid kirjutasin neile üheselt peale -- ei maksa,» on Kabi sõjakas. «Kui ma oleksin renti maksnud, oleksin tunnistanud, et 1951. aastal alla kirjutatud dokument Vene26/Uus 17 kinnistu riigistamise kohta on õige,» põhjendab Kabi keeldumist.
«Ütlesin munitsipaalettevõttele, et kui saan oma vara tagasi, maksan ka renditulu,» jätkab Punase Risti peasekretär. «Organisatsioon ei pea maksma renti ruumide eest, kui nende oma hoone on tahtevastaselt ära võetud,» leiab ta.
Eesti Punane Rist asub praegu väga kehvades tingimustes. Lai 17 hoone katus laseb vett läbi ja laed on varsti sisse kukkumas. 17. sajandil ehitatud hoone remondiks pole organisatsioonil raha. Kabi ütleb, et Punane Rist ei tahagi Laia tänava ruumidest välja kolida ja nad on nõus katma kõik hoone remondi- ja rendikulud, kui maja katus korda tehakse.
Riigi tänavuse aasta eelarves on Lai 17 hoone katuse remondiks ette nähtud miljon krooni. Kabi kardab, et kui Punasele Ristile kuulunud kinnistud tagasi antakse, suunatakse katuseremondiks mõeldud raha mujale. «Siis arvavad kõik, et oleme püstirikkad ja peame ise oma probleemidega hakkama saama,» ütleb ta.
Kabi lisab, et naiivne oleks arvata, nagu jätaks Eesti Punane Rist kogu tagastatava vara enda kätte. «Me ei vaja niipalju hooneid, kuid me vajame raha,» kõneleb ta. «Vara müügist või rendist laekuvast rahast võiksime igale Punase Risti seltsile oma ruumid osta.»
Hetkel kuum