Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Dallase tegelaste põhjendatud mured

06. aprill 1998, 00:00

Probleemid rahaga algavad siis, kui seda on liiga vähe või ... liiga palju. Kind-lasti mõtleb igaüks, et raha pole kunagi liiga palju, seepärast loeme selguse huvides raha liiasuseks olukorra, kus peab hakkama mõtlema, kuhu seda paigutada. Et näiteks mitte jääda inflatsioonile jalgu. Seisev raha on inflatsioonile kõige kergem saak.

Paradoksaalne on seegi, et inflatsioon puudutab kõige valusamini väikest ja väga suurt raha. Väike raha kipub olema konstantne toetusraha, stipendium või pension, mille ostuvõimele avaldab iga hinnatõus tuntavat negatiivset mõju.

Inflatsioon on ka suure raha vaenlane number üks. Suure raha omanik ei pea küll kohe tarbimist piirama, küll aga hakkab rõhuma teadmine, et niiviisi tuleb hakata tarbimist piirama tulevikus. Niisugusesse seisu jõudmine on suurele rahale sama ebameeldiv kui väikse raha seisus olemine praegu. Väikse ja suure raha vahele jääb tinglikult keskmine raha. Olgu selle esindajaks näiteks keskmine palk.

Osutub, et keskmine raha on inflatsiooni suhtes kõige immuunsem. Kõik, mis kuu jooksul teenitakse, kulub ka ära. Inflatsioonile ei jää sentigi. (Arusaadavalt kulutatakse ära ka kogu väike raha, aga väikestel sissetulekutel juurdekasv tavaliselt puudub või on tühine.) Keskmise palga ja tarbijahinnaindeksi dünaamikat jälgides võib nentida, et keskmise palga tõus käib tarbijahindadega kenasti kaasas. Kuna keskmine palk kulub eelkõige keskmise ostukorvi peale, mille hinda tarbijahinnaindeks mõõdabki, siis on keskmine raha omadega mäel -- üle ei jää, aga kõik läheb täie ette. Kui kõik on ära kulutatud, võid olla vähemalt ühes kindel -- et kahju pole sa saanud. Ses mõttes on keskmise raha omanik olla kõige muretum. Sinu eest võitlevad veel lisaks ametiühingud.

Mingil juhul ei propageeri ma kulutamist. Aga väiksel ja keskmisel rahal ei jäägi midagi muud üle. Säästmine võib kõne alla tulla suure raha tingimustes. Kuigi ka siin on oma «agad». Säästmine raha seismajätmise kujul viib meid tagasi loo algusse.

Tähtajaline deposiit momendil isegi võistleb tarbijahinnaindeksiga, aga see on alles lühikest aega nii. Kui inflatsioonimäär oli 20--40% aastas, ei suutnud sellega võistelda ükski deposiit. Säästmine ettevõtluse kaudu tähendab põhimõtteliselt jõudmist seisu, kus on praegu börs. Kus võib nii võita kui kaotada, aga, arvestades Eesti tugevat majanduskasvu, on suuremad ?ansid siiski võita. Kui väike ja keskmine raha ei võta riski, siis suur raha on riskialtim.

Täielikkuse huvides tuleks iseloomustada ka väga suure raha rolli. Väga suur raha käitub ettevaatlikult, mis paneb aluse rahasüsteemi stabiilsusele. London ja New York loevad võlakirjade tootlusi protsendi kuuekümne neljandikes. Väga suur raha soovib küll juurde teenida, aga soovib seda teha maksimaalselt riskivabalt. Sest väga suur raha teenib ka riskivabalt nii palju juurde, et võib muretult elada.

Kui kapital oleks näiteks 10 mln krooni, siis mina rahulduksin riskivaba miljoniga aastas. Kui kapital oleks miljon, püüaksin mõõdukalt riskides juurde teenida. Alla saja tuhande tarbiksin. Hoolimata kõigest ma mõistan Dallase tegelaste rahamuresid.


Mati Feldmann on Äripäeva kolumnist. Ta on töötanud Forekspangas ja Ühispangas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:20
Otsi:

Ava täpsem otsing