Elamuühistutel on mitu tegutsemisvõimalust

Eestis on ligi nelisada elamuühistut ning sageli tekib ühistu liikmetel küsimus, kuidas peaks edasi tegutsema -- kas elamu- või korteriühistuna. Mõlemal variandil on omad plussid ja miinused.

Nii mõnigi elamuühistu on oma maja juba renoveerinud ja saavutanud peale kena välisilme ka olulise küttekokkuhoiu. Kui elamuühistu moodustavad mitme külgneva maja elanikud, siis saab ühistu erastada ka sisehoovi ja seda ühiselt korras hoida. Kuid elamuühistu liige ei saa oma korterit pantida ning seetõttu on kinnisvaraturul sageli eelistatud korteriühistusse kuuluvad korterid (elamuühistu ja korteriühistu erinevustest oli pikemalt juttu 16. märtsi ÄPs).

Üks suuremaid probleeme on elamühistutel praegu maa erastamine. Tallinna linnavalitsuse omandireformiameti juhataja Vladimir Viiese arvates peaksid need elamuühistud, kes on õigel ajal esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse, selle maa samuti elamuühistuna ära erastama. Alles siis, kui maa on erastatud, peaksid elamuühistu liikmed otsustama edasise tegutsemise -- kas jätkatakse ühe elamuühistuna, jagunetakse mitmeks elamuühistuks, moodustatakse korteriühistu jne.

Kui otsustatakse jätkata korteriühistuna, siis sõlmivad elamuühistu ja kohalik omavalitsus maa ostu-müügilepingu. Eesti korteriühistute liidu Tallinna büroo juhataja Kaimar Ilvese sõnul on elamuühistust korteriühistu moodustamise skeem küllaltki keeruline.

Kui elamuühistu ennast enne maa erastamist korteriühistuks vormistab, siis langeb maa ostueesõigusega erastamine täielikult ära ning asutatud korteriühistu peab kõik paberid ümber tegema. Kogu senine töö maa erastamiseks on seega nullitud.

Teine on olukord nende ühistutega, mis on küll vormiliselt korteriühistud, kuid sisuliselt elamuühistud. Need tekkisid, kui paljud elamuühistud nimetasid end lihtsalt korteriühistuks, jättes aga ühistu sisu endiseks. Selliste ühistutega pole omandireformiametil praegu midagi peale hakata.

Et maad erastada, peaksid nad end uuesti elamuühistuks vormistama ning pärast maa erastamist otsustama, kuidas edasi tegutseda.

Võimalik on ka variant, et sellised ühistud vormistavad end korrektselt korteriühistuks ja seejärel erastavad maa, aga, nagu juba märgitud, siis tuleb erastamisdokumentidega nullist alustada.

Nagu kõik juriidilised isikud pidid ka elamuühistud esitama esimeseks jaanuariks avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks. Need elamuühistud, kes ei esitanud avaldust õigel ajal, peavad nüüd maa erastamiseks korteriühistu moodustama.