Laiendatud kapitaliosaluse meetodi rakendamine

Viimaste aastate jooksul on toimunud hoogne investeerimistegevus, mille tulemusena kajastub paljude ettevõtete bilanssides pikaajalisi investeeringuid tütar- ja sidusettevõtete aktsiatesse.

Ilmselt ei eksi ma oluliselt, väites, et üheks kesksemaks ja problemaatilisemaks teemaks 1997. a raamatupidamise aastaaruannete koostamisel on soetatud tütar- ja sidusettevõtete aktsiate hindamine laiendatud kapitaliosaluse meetodil.

Laiendatud kapitaliosaluse meetodit rakendades tuleb lähtuda põhimõttest, et emaettevõte ja tütar- või sidusettevõte moodustavad ühendatud majandusüksuse (kontserni), kus kasumid ja kahjumid tekivad ainult tehingutest kontserniväliste osapooltega. Seetõttu kuuluvad ühendatud majandusüksuse seisukohast veel realiseerimata kasumid või kahjumid elimineerimisele. Situatsioonis, kus ettevõte on järjepidevalt rakendanud laiendatud kapitaliosaluse meetodit tütar- ja sidusettevõtete aktsiatesse tehtud investeeringute hindamisel, peab emaettevõtte omakapital võrduma kontserni omakapitaliga ning emaettevõtte puhaskasum võrduma kontserni puhaskasumiga.

Tavaliselt kujuneb aktsiate soetusmaksumus osapooltevaheliste läbirääkimiste tulemusena, kusjuures alati ei pruugi investeeringu soetusmaksumus otseselt investeeringuobjekti omakapitalist tuleneda.

Aktsiate ostuhinda mõjutavad kindlasti nii investeerimisobjektiks oleva ettevõtte sisesed tegurid (varade bilansilise väärtuse ja turuväärtuse vahel on olulisi erinevusi, ettevõtte juhtkonna võimekus jne) kui ka välised tegurid (klientuur, turuosa, investeerija majandustegevuse seisukohast oluliste litsentside, kaubamärkide omamine jne).

Analüüsides investeeringuobjekti bilanssi, on investeerija sageli situatsioonis, kus näiteks investeeringu soetusmaksumus (ostuhind miinus soetusega otseselt seotud väljaminekud) ületab investeerija osa investeeringuobjekti omakapitalis.

Sellisel juhul on aktsiate ostu-müügitehinguga tekkinud firmaväärtus, mida praegu Eestis kehtivate seaduste kohaselt ei saa kajastada investeerija bilansis firmaväärtusena.

Raamatupidamise toimkonna poolt kinnitatud «Äriühendluse arvestuse juhendi» põhimõtete kohaselt saab firmaväärtust ja negatiivset firmaväärtust kajastada investeerija bilansis ainult investeeringuobjekti varade ja kohustuste soetamisel, muudel juhtudel võetakse investeering arvele soetamismaksumuses.