Venemaa sunnib Lätit muutuma

06. aprill 1998, 00:00

Venemaa on alustanud Läti vastu ametlikult veel kinnitamata majandussõda, mille ettekäändeks on inimõiguste rikkumine ning eesmärgiks teha Lätist kuulekat vasallriiki.

Kurikuulus 3. märts, mil toimus vene pensionäride meeleavaldus Riias, mis vallandas kriisi Läti ja Venemaa suhetes, võib ajalukku minna ka päevana, mil Läti majandus alustas otsustavat ning pöördumatut integreerumist lääneriikide majandusega.

Läti on juba ilma jäetud kalastusõigusest Venemaa vetes ja piimatööstus tunneb boikoti pitsitust, tollis on kinni 300 mln dollari eest kaupa. Venemaa-poolsed kitsendused ärile ja kaubandusele võivad Lätile majandusministeeriumi hinnangul maksma minna kuni 150 miljonit latti. Enamsoodustusre?iimi kaotamisel -- kas ametlikult või praktikas -- võib eksport Venemaale langeda 50--70 protsenti.

Ei ole kahtlust, et Venemaa selline poliitika teeb Läti majandusele lähiperspektiivis tõsist kahju, põhjustades lisaks pingeid nii kodu- kui välismaises poliitikas.

Läti peaprokurör kaalub rahvusliku vihkamise õhutamise süüdistuse esitamist nädalalehe Nacionala Neatkriba ajakirjaniku vastu, kes nimetas oma artikliseerias Venemaad türanlikuks ja barbaarseks riigiks. Peaminister Guntars Krastsi Isamaa ja Vabaduspartei välja antav nädalaleht vastas omakorda rünnakuga Läti vene pressi vastu, mis on avaldanud krõbedaid sõnu lätlaste aadressil. Tulemuseks pole muud kui ajakirjandusvabaduse kitsenemine.

Reedel vallandas Krasts majandusministri, süüdistades teda liialdatud kartustes Venemaa sanktsioonide ees. Selle sammuga süvendas peaminister veelgi pingeid niigi hapras kuue partei valitsuskoalitsioonis. Puudub veel see, et konflikt Venemaaga kukutaks ennetähtaegselt Krastsi valitsuse, mis muu kõrval toidaks illusiooni idanaabri jätkuvast sõnajõust Pribaltikas.

Samas võib Venemaa valitud taktika anda tagasilöögi, kui lääneriigid tajuvad Lätile mõeldud ähvardustes laiemat ohtu kõigile riikidele. Majandusajakiri The Economist hoiatas hiljuti kaaneloos, et Jeltsini kummalisest vihasööstust alanud valitsusremont võib lõppeda reformide kokkuvarisemisega. Järgmistel valimistel võib võimule tulla ksenofoobne ning reformivastane valitsus, mis Vene majanduskriisi veelgi süvendaks.

Kui nüüd Läti puhul halvim stsenaarium ka rakendub, on Venemaa embargol Lätile sama mõju kui oli 1973. ja 1978. a naftakriisil lääneriikide majandusele. See oli valus õppetund, kuid tõi kaasa lääne tööstuse kiire kohandumise energiasäästliku tootmistehnoloogiaga, alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtmise ning energia konserveerimise.

Kui seni on vaid osa Läti majandusüldsusest mõistnud, et tulevik sõltub võimest tegutseda kiiresti muutuval, infotehnoloogial ja turujõududel tugineval globaalsel turul, sunnib kriis suhetes Venemaaga kohanema ka ülejäänud tootjaid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:20
Otsi:

Ava täpsem otsing