Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ei kommenteeri

07. aprill 1998, 00:00

Möödunud nädala lehti sirvides hak-kas silma, et üsna mitmel korral keeldusid avalikkuse huviorbiiti tõusnud küsimustes asjaga seotud ametnikud või ettevõtjad protsesse ajakirjandusele kommenteerimast.

Esmaspäeval keeldus Äripäevale poliitikute võimuvõitlust kommenteerimast kaubandus-tööstuskoja peadirektor. Teisipäeval keeldus teede- ja sideminister ajakirjanikele kommenteerimast Telekomi erastamiskonkursi nõustaja valiku tulemusi, viidates protseduurireeglitele ja lubades seda teha päev hiljem. Kolmapäeval teatas Valge Maja pressiesindaja, et ei kommenteeri 15 aasta vanuseid Clintoni väidetavaid seksuaalsuhteid. Kogu nädala vältel hoidusid Tallinna Panga tegevjuhid kommentaaridest oma võimaliku lahkumise ja selle põhjuste kohta.

Kas eelnimetatud juhtumitel käitusid kommentaaridest keeldujad mõistlikult? Vastata võib nii ei kui jaa, olenevalt kummal pool meediabarjääri ollakse ning sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest.

Kui suhtekorraldajad teevad ettevõtjatele meediatreeningut, siis üldjuhul soovitatakse mitte kasutada pressiga suhtlemisel vormelit «ei kommenteeri». Või äärmisel juhul, kui mingitel objektiivsetel põhjustel tõepoolest pole võimalik hetkel kommentaari anda, siis soovitatakse alati lisada põhjendus, miks pole võimalik kommenteerida ja millal see osutub võimalikuks. Seega käitus teede- ja sideminister Raivo Vare möödunud teisipäeval igati adekvaatselt.

Teisalt tundub paljudele ettevõtjatele, et lihtsam on teatud küsimustes meediat tuimalt ignoreerida, sest kõike öeldut kipuvad ajakirjanikud pahatihti ettevõtja huvide vastaselt ära kasutama. Näiteks toovad ära konkurentide sapised ütlused või siis esitavad infot moonutatult. Tegemist on kõige tüüpilisema ajakirjaniku ning ettevõtja rollikonfliktiga.

On loomulik, et ajakirjanik tahab kõigest teada saada nii varakult kui võimalik ning edastada infot nii kiiresti kui võimalik. Ja teeb kiirustamise käigus paraku ka vigu ja ennatlikke järeldusi. Ning sama arusaadav on ka ettevõtja soov varjata konkurentide eest oma ärisaladusi ning olla usaldusväärne äripartner. Kujundades nõnda tihtipeale endale salatseva ning kahtlase ärika imago.

Ajakirjaniku otsese küsimuse puhul on ebaviisakas ja külm kommentaarist keeldumine kahtlemata ettevõtja halvim võimalik valik. Sest omapoolsetest selgitustest keeldumisega antakse ajakirjanikule kolmandate allikate ja kõikvõimalike spekulatsioonide kasutamiseks vabad käed. Samuti saboteeritakse nii pressi püha missiooni avalikkust informeerida.

Mingi, kasvõi filosoofilistest käibetõdedest või aforismidest koosneva kommentaari peaks ajakirjanikule -- kelle tööülesandeks on muu hulgas täita kindel hulk lehepinda või eetriaega -- ju ikkagi tsiteerimiseks pakkuma.

Meenub näiteks, kuidas paar aastat tagasi Eesti-Vene piiriläbirääkimisi juhtinud Raul Mälk selle asemel, et pressile kõrgilt No comments! hüüatada, lasi huulilt hoopis vaimuka kalambuuri: « Ei kommenteeri. Ja seda, miks ei kommenteeri, ka ei kommenteeri.»Eesti press tsiteeris Mälku hiljem ilmselge mõnu ja soosinguga.

Kommentaarist keeldumist, kui selleks on olemas kaalukad argumendid, võiksid ajakirjanikud võtta mõistvalt. Samuti ei peaks press jõuliselt nõudma kommentaare ilmselgele laimule või ettevõtja eraelu puudutavatele küsimustele. On ju lihtne tõde, et taolisi süüdistusi kummutades tegelikult avalikkuses kõmu üksnes võimendub.


Ivo Rull on suhtekorraldusfirma Rull & Rumm juhataja.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing