Kui palju sõltub Eesti majandus Venemaast?

07. aprill 1998, 00:00

Meie oleme üks, kel on otsene sõltuvus, ainuke tarnija on Venemaa. Teisi kütuseid ostetakse Venemaalt, kuid saab osta ka läänest, kuid seal ta on praegu kallim.

Transiidist saadavat tulu ma ei oska hinnata, kuid Lätiga võrreldes on ta kindlasti hoopis teine suurusjärk.

Poliitikutel on ühte-teist Läti sündmusest õppida. Ei usu, et ka läti poliitikute käitumine on kõige otstarbekam olnud. Need, kes on väikesed, peavad ikka püüdma natuke kavaldada. Õigusi on ikka kaks -- suuremal suuremad õigused ja väiksemal väiksemad. Nii on see elus igas valdkonnas.

Eesti suutis tänu sellele, et 1992. a sai Isamaa võimule, majanduslikult joone vahele tõmmata. Praegu on Eesti eksport Venemaale ca 15%, import ka kuskil seal. St, et kui läheb mingisuguseks jamaks, ta meile eluküsimus ei ole. Aga halb igal juhul, kui midagi olulist juhtub.

Mida Lätist õppida, on see, et alati peab olema väga selge ja konkreetne, ei tohi selliseid lohakusvigu ja rumalusi teha, nagu pensionäride miitinguga juhtus. Eestis on seni suudetud korrektselt käituda.

See on nagu brid?. Alguses tuleb mõelda ja tegutseda. Pärast, kui on juba kaardid käest läinud, mõtlemine enam ei aita.

Venemaa turg ei ole mingi issanda õnnis-tus iseeneses. Seal kauplemise nimel ei tuleks nahast välja rabeleda.

Pigem on nii, et kui tootja vastab oma kvaliteedistandarditelt ja hinnakujunduselt lääne turule, siis on ikkagi lihtsam asju ajada seal, kus konkurents on küll väga kõva, aga kellaaeg on kellaaeg, faks on faks ja raha makstakse siis, kui on vaja maksta, kokkulepped toimivad.

Kui ma oleksin parameetritelt valmis sinna minema, poleks mul küll vaja vene bojaaridega liitrite kaupa viina juua ja jumal teab mida teha, et seal turul edukalt tegutseda. See on väga spetsiifiline know-how, mis selleks vaja on.

Venemaa on kehtestanud Eesti suhtes eba-soodsa kaubandusre?iimi ehk topelttollid ja seeläbi ise aidanud kaasa Eesti ettevõtete konkurentsivõimelisemaks muutumisele. Eesti suhtes normaalsete vahenditega midagi palju halvemaks teha ei saa. On võimalik kehtestada majandusembargosid, aga iseenesest Eesti majandus Venemaast ei sõltu. Kui on mingid väga tõsised sanktsioonid, on ka majanduslik kahju, aga see ei saa määravaks Eesti majanduse arengule üldiselt.

Kõrva taha võib panna seda, et eelkõige peavad poliitikud olema väga tähelepanelikud oma väljaütlemiste osas, valitsus tähelepanelik ürituste suhtes, mis toimuvad. Kui Venemaa tahab seda ära kasutada poliitilistel kaalutlustel, on alati võimalik kunstlikult tekitada Eestis mingi intsident. Selleks peab valmis olema.

Miinus on seegi, et Venemaa ja seal elavad inimesed ei käsitle Eestit eraldi riigina. Käsitletakse Baltikumi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing