Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maapanga sümbol lahkub
Vastab lahkuv Maapanga nõukogu esimees Malle Eenmaa
Olen juba ammu mõelnud, sest viie-kuue aastaga inimene ammendab end. Mina aga olen aktiivselt panganduses juba alates 1989. aastast. Esmakordselt mõtlesin lahkumisele kaks aastat tagasi, kui neli regionaalpanka oli liitunud Virumaa Kommertspanga juhtimisel Maapangaks.
Jah, see oli Maapanga esimene kriis. Jätkama soovitas mind Eesti Panga president Vahur Kraft ja pool aastat hiljem oli sama meelt Hoiupanga juht Olari Taal. Minu eesmärk oli rahustada kliente, kelle usaldus pankade vastu niigi kõikus Tartu Kommertspanga ja Sotsiaalpanga likvideerimise tõttu.
Ühinenud pankade kultuur oli liiga erinev. Sama erinev oli ka pankade tegelik majandusseis, millest saime ülevaate alles pärast ühinemist. Seda ohtu, mis tuli kaasa Keila Pangast, ei osanud keegi ette näha.
See oli tõesti viga, sest Maapanga juhatusse pääsesin ainult mina ja vahetult ühinemise eel Virumaa Kommertspanka kutsutud Ants Leemets. Teisalt ei olnud põhjust kahelda liitumisel esitatud andmetes, mis olid kontrollitud Eesti Panga ja audiitorite poolt.
Asi oli nii tõsine, et uurisime Paul Varuli advokaadibürooga, kas saab liitumisest Keila Pangaga lahti öelda, aga teha polnud enam midagi.
Meie soov oli tuua juhikogemusega inimene. Selles ületasid Jaaksood mõlemad minu kandidaadid, nii Sarapuu kui ka Jaaksoo kolleeg Hoiupangast Priit Haller. Jaaksoo puhul oli vastuvõetamatu ka tema meeskond.
Nõukogu liikmed toetasid Sarapuud. Miks, seda peab nende käest küsima. Jaaksoo uskus tõesti viimase hetkeni, et asub Maapanka juhtima. Piltlikult öeldes oli tal laud Hoiupangas kokku kraamitud.
Väga oluline. Aga ma ei taha rohkem sellel peatuda.
Maapanga jaoks oli pöördepunkt möödunud aasta 12. juuni, kui olulise osaluse omandas Baltic Fund. Tema on puhas finantsinvestor, kelle huvi on aktsiad odavalt osta, et need hiljem kallimalt müüa. Virumaa Kommertspanga loomisel pidasin ma silmas regionaalset panka, mis kohapeal ettevõtja mured lahendab.
Lähtudes eelmise aasta ebaõnnestumisest aktsiaturul ja mahakantud laenudest, mis ületavad omakapitali, oli Maapank tõesti pankroti äärel. Samas on suuromanikud teatanud soovist raha panga aktsiakapitali juurde panna, mis näitab nende usku pank jalule aidata. Seetõttu usun, et Maapank jätkab esialgu iseseisva pangana, muidugi juhtkonda tuleb oluliselt tugevdada.
Esialgu tõmbun eemale ja puhkan mõnda aega. Aga kauaks ma koju puhkama ei jää. Mul on soov veel midagi korda saata. Nii palju olen pangatööga kindlustatud, et võin valida, mida tahan teha.