Laupäev 21. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas Eesti majandus-kliima on soodne?

08. aprill 1998, 00:00

Eestil võib uhke olla 1997. aastal Eestisse tulnud otseinvesteeringute mahu üle -- 3,626 mld kr. Otseinvesteeringud Eestisse, mis 1995. ja 1996. a vähenesid, suurenesid ligikaudu kaks korda. Tänu välismaisele kapitalile said tööd kümned tuhanded kätepaarid, riigieelarvesse laekus sotsiaal- ja tulumaksu, käibest käibemaksu jne.

Kõik kena, kui poleks otseinvesteeringute väljavoolu hüpet 1,813 mld kroonini. Nagu maksebilansis, kus see rida miinusmärgiga, on kapitali Eestist lahkumisel negatiivne mõju Eesti majandusele. Kogu ülaltoodud makromajandusliku kasu, mida väliskapital toob, viib lahkuv kapital endaga kaasa. Eesti annab tööd välismaistele kätepaaridele, maksab makse mujal jne.

Täpselt pool, 3,626--1,813 =1,813 mld krooni, liikus tagasi Eestist väljapoole. Rääkides neto otseinvesteeringutest, oli 1994. aasta palju soodsam -- Eestisse tuli 2,789 mld krooni investeeringuid rohkem, kui lahkus.

Eesti on majanduskliima poolest osast riikidest parem ja teistest halvem. Kellest oleme paremad, paigutavad oma kapitali meeleldi siia. Ent kellest oleme halvemad, sinnapoole vaatab hoopiski Eesti oma kapital.

On loomulik, et kapital vaeb majanduskliimat ühes või teises kohas ja otsustab ebapatriootiliselt soodsama kasuks. Riik, kellest majanduskliima sõltub, saab siin palju teha. Esiteks pärsivad ettevõtlust maksud, ja need on täiesti riigi pädevuses. Näiteks kavandatavad aktsiisid uutele autodele. Kui Eesti toodaks ise autosid, nagu Rumeenia Daciaid, oleks eestimaise eelistamine mingigi õigustus!

Teiseks häirivad kapitali administratiivpiirangud ja puudused, nagu maareformi ning erastamise venimine, kaitsetollid jne. Kapitali mõjutavad ka valuuta stabiilsus, sisepoliitiline stabiilsus, kaubavahetuse re?iim naabritega, välispoliitiline maine jne. Nagu näha, on riigil palju võimalusi ja ülesandeid majanduskliima muutmisel. Kapitali liikumise suund peaks andma mõtlemisainet riikliku majanduspoliitika suunajaile.

On ka riigi tegevusest vähem sõltuvaid tegureid, näiteks tööjõu hind, kvalifikatsioon, intressimäärad. Eesti liitumisprotsessis euroliiduga lähenevad paljud näitajad Euroopa omadele.

Maksebilansis on investeeringud Eestisse plussmärgiga nagu eksport; mõlemad on makromajandusele positiivsed. Otseinvesteeringud Eestist välja ehk kapitali väljavedu on miinusmärgiga nagu import; mõlemad on makromajandusele negatiivsed.

Ometi pole keegi 100% positiivne. Ettevõtjad kaaluvad alati, kus on kasulikum toota. Tähtis on, et Eesti asuks kapitali importijate nimekirja tipus ja kapitali eksportijate nimekirja lõpus. Riigi roll on selles suur.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:20
Otsi:

Ava täpsem otsing