Omavalitsused kaaluvad ühist laenamist

08. aprill 1998, 00:00

Linnade liidu direktor Ain Kalmaru näeb probleemi selles, et Tallinnale antakse välismaalt laenu kuueprotsendilise intressiga, samal ajal kui teisi Eesti linnu alla 11 protsendi suuruse laenuintressi jutule ei võeta.

Rootsi, Soome ja Taani kogemus näitab, et linnad on suutelised oma vahendeid kokku pannes looma küllaldase tagatise väga odava laenuressursi võtmiseks, lausub Kalmaru. Näiteks Rootsi omavalitsuste investeerimisasutus Kommuninvest võttis selleks aastaks terve Rootsi peale miljard Rootsi krooni laenu, kelle käest linnad ja väiksemad omavalitsusüksused saavad laenu kuueprotsendilise intressiga.

Kommuninvest alustas tegevust üksteist aastat tagasi, esialgu vaid Örebro läänis. Kuue aastaga kasvas see asutus kogu Rootsit katvaks institutsiooniks, mille aktsiakapital on praegu 27,5 miljonit Rootsi krooni (50,9 mln Eesti krooni). Kommuninvesti aktsiakapital suureneb vastavalt sellele, palju on organisatsioonil liikmeid.

Kommuninvesti liikmed peavad maksma ühingule kindla summa osavõtumaksu ja nad tagavad solidaarselt kõik Kommuninvesti võetud kohustused. Laenu tagatiseks on Kommuninvesti liikmete vara.

Kui mõni Kommuninvesti liige lahkub ühingust, jääb ta garandina vastutavaks nende kohustuste eest, mis on võetud enne lahkumist. Kommuninvesti uutel liikmetel tekivad kohustused alates ühinemisest.

Ain Kalmaru tunnistab, et Rootsi kogemus ei sobi otse ülevõtmiseks, kuid seda saab võtta eeskujuks. Eestis kavandatava institutsiooni kõige täpsem nimetus oleks krediidiasutus, lausub linnade liidu direktor.

Kalmaru sõnul suhtub ka Eesti Panga president Vahur Kraft linnade liidu kavatsusse positiivselt ja on lubanud vastavat Põhjamaade kogemust keskpankade tasandil uurida.

Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmann ütleb, et enne kui omavalitsuste ühise finantseerimisasutuse idee tõelisuseks saab, tuleb veel kõvasti vaeva näha eesmärgi konkretiseerimiseks.

Kuusmann lisab, et Eesti Pangal ei saa olla midagi selle vastu, et luuakse uus krediidiasutus, kuid seda tuleb teha vastavuses kõigi nõudmistega. Tema hinnangul on Rootsi Kommuninvesti näol tegemist pigem ühistu kui krediidiasutusega.

Rahandusministeeriumi kohalike eelarvete talituse juhataja Veiko Tammearu lausub, et rahandusministeeriumi töötajana ei saa ta kommenteerida, kas on otstarbekas luua uut krediidiasutust, kuid ta tervitab omavalitsuste algatust.

Tammearu ütleb, et rahandusministeeriumi seisukohalt on iga struktuur, mis hoiab omavalitsuste laenutegevust kontrolli all, teretulnud. Positiivseks hindab ta ettepanekut, et laenuvõtmisel garanteeriksid seda ka teised omavalitsused ja vastutus langeks omavalitsusüksustele, mitte riigieelarvele.

Kogu Euroopas on omavalitsuste ühine laenamine väga levinud ja Belgias näiteks ei saagi omavalitsused teisiti laenu võtta kui sealse ühispanga kaudu, teab Tammearu.

Samas ei jaga ta linnade liidu optimismi, et vastava krediidiasutuse saab luua ühe aastaga. Tammearu sõnul läheb vähemalt neli aastat, enne kui midagi saavutatakse.

Rootsis on omavalitsused pannud oma vara kokku ja garanteerivad ühiselt võetud laene. Eesti seadused ei luba omavalitsustel enda vara laenutagatiseks panna ega ise laenu anda.

Ain Kalmaru tunnistab, et seadused on omavalitsuste ühise krediidiasutuse loomisel kõige suurem takistus ja ta ei tea, kuidas sellest üle saada. Kui vajalikuks osutub, tuleb algatada seadusemuudatused, leiab ta.

Linnade liidu direktori hinnangul on ühisel krediidiasutusel mõtet vaid siis, kui sellega ühineb ka Tallinn. Pool Eesti linnade ja valdade eelarverahast saab Tallinn, põhjendab Kalmaru. Pealinnas asub ka suurim ja turuväärtuse järgi kalleim osa omavalitsuste varast, lisab ta.

Kalmaru leiab, et ka Tallinnale on kasulikum, kui kogu Eesti on ühtlaselt arenenud ja ostuvõimelised inimesed tulevad pealinna sisseoste tegema.

Linnade liidu tegevjuht arvestab, et kõiki Eesti omavalitsusi ei suudeta ühe institutsiooni alla koondada, kuid asja parandaks seegi, kui vähemalt linnad paneksid oma laenuvajaduse kokku.

Tallinna abilinnapea Ants Leemets väidab, et Tallinnal puudub vajadus ühtse omavalitsuste laenuvõtmist koordineeriva asutuse järele. «Kui laename raha, siis otse rahvusvaheliselt kapitaliturult,» selgitab ta.

Samas kinnitab Leemets, et kui vajalikuks osutub, on Tallinna linnavalitsus nõus linnade ühisprojektis osalema ja teisi omavalitsusi toetama, seda enam, et Tallinnal on olemas kontaktid paljude maailma pankadega. Vaid projektijuhi rollist me keeldume, lisab Leemets.

Leemets leiab, et omavalitsuste ühise krediidiasutuse loomiseks pole vaja seadusemuudatusi teha ja laenu saab võtta linnade moodustatud institutsioon, kuhu linnad paigutaksid oma eelarveraha.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:20
Otsi:

Ava täpsem otsing