Mereväravas saab rahulikult süüa

eelroad 10--60 kr

põhiroad 35--95 kr

magustoidud 18--25 kr

alkoholivabad joogid alates 10 kr

alkohoolsed joogid alates 10 kr

Eurolines Estonia direktoril Hugo Osulal oli kindel soov lõunatada Põhja puiesteel asuvas Merevärava restoranis, kus on hubane vaikus, pretensioonitu interjöör ja hea köök. Merevärava kauaaegse kliendina teab ta, et sealses kahes eriilmelises saalis on mõnus ka firma pidusid pidada.

Keldrikorrusele sinakashallides toonides suurde saali jõudes kogeme, et tegemist on üsna keskpäraselt lihtsa kujundusega söögikohaga: kunstlilled purskkaevu ümber, lava ümber veidi vananenud tellisemüür, ühes seinas paas, teises laminaatplaatkate. Võib vaielda, kas kit? või piiripealne kujundus, ent söömist see ei sega. Heidame pilgu ka lakke: sarnaneb kontori laega, mis söögikoha puhul pole vast õnnestunuim lahendus.

Purpursetes toonides väiksem saal on märksa intiimsem ja sümpaatsem. Valime siiski laua esimeses saalis, just seal, kus Hugo Osula sõnul vajadusel ansambel esineb.

Hugo Osula kinnitab, et Merevärava restorani näol on tegemist argise söögikohaga, kuhu sobib tulla nii töö- kui ärikaaslasega. Koka töö üle pole tal küll kunagi olnud põhjust kurta. Mereväravas einestav seltskond on vanuseliselt eriilmeline, koosnedes põhiliselt ümbruskonnas asuvate ettevõtete töötajaist. Vähemalt argipäeva lõunatunnil ei märka me seal ainsatki lärmakat üle lahe ostuturisti.

Menüüd lehitsedes räägib Hugo Osula, et sööb Mereväravas tavaliselt küüslaugurulli või kanataskut, millele tellib eraldi ?ampinjonikastme. Eelrooga ta tavaliselt ei võta, sest praad on piisavalt kogukas.

Praegu tellib ta siiski ka eelroa, punase kalamarja praetud saiaga (45 kr) -- serveering on isegi ootamatult efektne, mis Osula arvates sobiks ka peenemasse kohta. Selle toidu hinna ja kvaliteedi suhet peab külaline heaks. Mina soovin toorsalatit (25 kr), mida saab nii 200- kui 300grammistes portsudes. Ettekandja kinnitab, et võin saada väiksemast kogusest soovi korral ka poole (12 kr). Nii lähebki. Kevadiselt kirevavärvilises salatis on üle viie erineva mahlase komponendi ja prae-eelne kogus osutub enam kui piisavaks.

Järgneb supp. Hugo Osula tellib pool seljankat (8 kr), mina püreesupi (7 kr) nime all oleva keeduse, sellestki loomulikult poole. Minule satub pakisupp. Hugo Osula seljanka osutub kreemjaks, ent sisu proportsioonid on tema hinnangul paigas, maitse meeldiv. Tore, et roogi ka poole kaupa tellida saab!

Põhiroad toovad enam üllatusi. Osula rikub traditsioone, süües seekord hoopis Meremehe pihvi (70 kr), mis peaks teenindaja sõnul olema tavalisest teravam. Osula leiab siiski, et klassikaline piprapihv on teistsugune. Ta on veidi pettunud, sest teravat maitset ei esine, kaste tundub liialt ket?upine ja küüslaugukartul on küüslaugune vast ainult nime poolest.

Mina jään valikuga rahule -- Merevärava firmaroog (95 kr) sisaldab lõhet ja krevette ning mitmekesise salativaliku. Tõsi, see kuulub ka kallimate praadide hulka. Päevapraad maksab ju vaid 35 krooni.