Ähvardused täitsid ülesande

13. aprill 1998, 00:00

Venemaa hüsteeriline Lätile pealekäratamine ehmatas mõlemat poolt ja kogu Euroopat, ning sellele järgnes Venemaa kiire tooni mahavõtmine ja Läti järeleandmistele minek. Miks säherdused kiired meelemuutused?

Venemaa käitub täpselt nõnda, nagu käitub tema president Boriss Jeltsin, kes sundimatu käeliigutusega kõrvaldas ametist valitsuse. Ka Läti ründamine pärast pensionäride meeleavalduse laialiajamist ja kaht Riia pommiplahvatust ei toimunud mitte ametliku noodi või saadiku väljakutsumisega, vaid Läti-vastaste majandussanktsioonide nõudmine sai alguse Läti Moskva-saatkonna pihta munade pildumisest. Moskva linnapea Juri Lu?kov lubas seal, et lõpetab Läti kaupade müügi Moskvas ja taotleb veelgi laiemaid sanktsioone. Sellest haarasid kohe kinni president, kes kolmapäeval nõudis naftatransiidi Lätist mööda suunamist, ja peaministri kohusetäitja Sergei Kirijenko, kelle sõnul koostab valitsus Läti-vastaseid sanktsioone. Neljapäeval teatas aga presidendi pressiesindaja Sergei Jastr?embski ootamatult, et majandussanktsioone ei kavandata.

Vene-Läti majandussuhteid vaadates jääb transiidi ümbersuunamise ähvardus pelgalt deklaratsiooniks, mille rakendamine nõuaks palju raha ja aega. Ventspils on Vene nafta väljaveol Novorossiiski (25%) järel 11--12%ga teisel kohal. Kuna energiakandjate eksport on Vene põhiline välisvaluuta teenimise allikas, siis ei saa ta nafta väljavedu oluliselt vähendada, eriti praegu, mil naftahind madal. Ja mäletatavasti, kui Venemaa otsustas 1996. a arendada Balti torujuhtmesüsteemi, langes valik just Ventspilsi kasuks. Selle jätkuna koostavad Vene ja Läti ministeeriumid praegu lepingut Ventspilsi uue naftajuhtme ehitamiseks, millest on huvitatud ka ameeriklased.

Lätil oli põhjust muret tunda, sest Venemaa on Läti suurim kaubanduspartner, kelle transiitveod annavad 17--25% Läti SKTst. Ka oleks Läti firmadele löögiks, kui Moskva linn ja paljud oblastid ei võtaks enam Läti kaupu müüki. Kui Läti majandusminister Atis Sausnitis (Saimnieks) võimalikke kahjusid avalikult prognoosis, laskis peaminister Guntars Krasts (Isamaale ja Vabadusele) ta paanika külvamise pärast priiks. Seepeale marssis ülejäänud viis Saimnieksi ministrit valitsusest minema, tekitades Lätile raskel hetkel veel ka valitsuskriisi.

Kodakondsusküsimuses jäika joont ajav Krasts juhib kuueparteilist koalitsioonivalitsust augustist peale ning on selgelt näha, et Venemaa teda ei salli. Seda kinnitab asjaolu, et jaanuaris peetud Läänemeremaade Riia tippkohtumisel keeldus Venemaa peaminister Viktor T?ernomõrdin temaga kokku saamast ning märtsi algul esines avalike Krastsi solvangutega.

Nüüd näib Venemaa oma rünnakutega olevat eesmärgid saavutanud. Homme tuleb arutusele Krastsi valitsuse kukkumine.

Teiseks otsustasid Läti juhtivad erakonnad tunduvalt liberaliseerida kodakondsusseadust. Ja kolmandaks alandas Ventspils Nafta nafta transiidimaksu 5,50 dollarilt 5 dollarile.

Intsidendi puhul äratavad imestust kolm asja. Et kriisi lahendamisest jäi täielikult kõrvale kahe riigi valitsuskomisjon, kuna Vene poliitilised ja majandusmängud käivad üle asepeaministri pea. Et Läti erakonnad ei jäänud Vene surve all ühtseks. Et Euroopa Liidu tegelased kiirustasid Lätit ELi teisest laienemisringist välja arvama, ehkki Läti majanduse alus on tugev.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:21
Otsi:

Ava täpsem otsing