Lehtse aeg sai täis

Artikkel

- Uudised
- 12. aprill 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lehtse aeg sai täis
Aasta alguses veel Eesti suurima ettevõtte Eesti Energia peadirektori toolil istunud Uudo-Rein Lehtse on tänaseks üle kolinud märksa tagasihoidlikumasse kabinetti ettevõtte õppehoones Põhja puiesteel. Ta on nüüd kõigest Eesti Energia nõukogu nõunik.
Lehtse on nördinud, et ta Eesti Energia peahoonest välja tõsteti. Tal oli enda sõnul kokkulepe, et tema töökoht jäetakse Estonia puiesteele. «Asju oleks võinud korrektsemalt ajada,» sõnab Lehtse.
Kui Lehtse lahkumine tõusis aasta alguses päevakorda, rääkis Eesti Energia nõukogu esimees Jüri Käo, et reformimisel olevasse ettevõttesse tuleks tuua uus juhtkond.
Küsimusele, miks poleks saanud endist peadirektorit jätta ettevõtte juhtkonda, vastab Käo, et tema arvates ei saa pikka aega ettevõtet juhtinud inimesed töötada edasi samas asutuses madalamal juhtival postil. «Reeglina tekitavad need inimesed uuele juhtkonnale lisaprobleeme,» lausub Käo.
Käo lisab, et pigem saab endine tegevjuht anda hiljem oma panuse ettevõtte nõukogu tasandil.
Ajakirjanikele ei ütle Uudo-Rein Lehtse ühtegi asja väga otse. Ta vastab, aga tundub, et tähtsama jätab ütlemata.
Uudo-Rein Lehtse juhtis Eesti Energiat seitse aastat. Ta valiti energiamonopoli direktoriks firma ühe suurema haruettevõtte Energoremont juhi kohalt.
Lehtse tollane põhikonkurent Eesti Energia juhi kohale, Põhja Kõrgepingevõrkude direktor Aleksander Moltsar meenutab, et Lehtse võitis teda napi häälteenamusega. «Minu programm oli liiga radikaalne,» lausub ta.
Lehtse räägib meeleldi oma esimestest peadirektoriaastatest, kui oma riigi taastanud Eestis polnud kütust, aga kütta tuli, kui rahvas ei maksnud sooja ja elektri eest, kuid raha oli vaja.
Lisaks streikisid 1992. aastal Narva elektrijaamade energeetikud, kes soovisid nõukogude võimu taastada.
Lehtsel on kellaajaliselt meeles, millal ta Mart Laariga pärast viimase asumist valitsusjuhiks kokku sai ja jooksvaid küsimusi lahendas. Ta meenutab ka, kuidas ta Tiit Vähiga asutuste elektrivõla probleeme üritas lahendada.
«Olen peaministritega alati hästi läbi saanud,» väidab Lehtse.
Jüri Käo ütleb, et endise peadirektori hoidmine ettevõtte nõukogu nõunikuna on vajalik n-ö ajaloolise mälu pärast.
Lehtse teab tuhandekroonise täpsusega peast, kui palju on näiteks endised põllumajandusettevõtted võlgu Eesti Energiale. Ta võib otsekohe välja joonistada, kuidas toimis tollal võlgu elamine ja hiljem võlgade tagasimaksmine. «Tööalastes asjades on mul hea mälu,» kinnitab endine direktor ise.
Kolm aastat Eesti Energia personaliosakonda juhtinud Aivo Liksor ütleb, et Lehtse jaoks oli kaks arvamust -- tema arvamus ja vale arvamus. «Ega ta meie arvamusega eriti ei arvestanud,» lisab Liksor.
Endine personalijuht ei karda öelda, et Lehtsel oli diktaatorile omaseid jooni. Ta meenutab, et kõik vestlused ja vaidlused pani endine peadirektor tagantjärele kirja ja pidas meeles, kui keegi oli midagi head või midagi halba öelnud.
Lehtsel on senini säilinud logiraamatu sarnane kaust, kus on täpselt dateeritud kõikvõimalikud probleemid ja nende lahendused. Kausta lehitsedes jääb tänase nõuniku pilk pidama leheküljel, kus on kirjas Dvigateli võlg. «Endiste sõjatehastega, Silmeti, Dvigateli, Baltijetsi ja teistega, oli alati probleeme,» tunnistab Lehtse.
Diktaatori jooni Lehtse juhtimisstiilis märkasid ja tunnetasid ka teised tema kaastöötajad. «Eks ta tegi viimasel ajal nägu, et ta arutab meeskonnaga kõike koos, aga üldiselt oli nii, kes temaga vaidlema kippus, ega see eriti kaua vastu ei pidanud,» ütleb Aivo Liksor.
Lehtse ise ei tea, et keegi oleks otseselt erimeelsuste tõttu peadirektoriga Eesti Energiast lahkunud.
Lehtse oli pikka aega seda meelt, et Eesti Energiast tuleb erastada vaid abitootmine. Ettevõtte põhiosa ehk elektrijaamad, kandevõrk ja jaotusvõrgud peaks jääma kokku ja riigi kätte, ütleb Lehtse, kuigi tänaseks pole ta selles küsimuses enam nii jäik.
Lehtse armastab joonistada skeeme. Küsimusele, kas tema on nõus, et ameeriklased erastavad Narva elektrijaamad, vastab Lehtse, et Eesti peab eelkõige paika panema majandustingimused, milles tulevikus töötama hakatakse.
Küll aga märgib Lehtse, et ta ei tea, kuidas koostöö NRG Energyga alguse sai, kes ja milliseid lubadusi selleks jagas.
NRG on Lehtse sõnul lihtsalt üks firma, kellega võiks Eesti Energia koostööd teha. Miks riik just selle firma välja valis, on temale endiselt küsimus. «Mulle ei ole seda lõpuni räägitud,» tunnistab ta.
Samas märgib Lehtse, et ka mõnele Eesti naabruses asuvale energeetikaettevõttele pole õige elektrijaamu müüa, sest see tähendaks üsna tõenäoliselt Eesti elektrijaamade sulgemist.
Pigem oleks hea, kui Narva elektrijaamad erastaks konsortsium, näiteks Soome, Rootsi ja Ameerika firmade osalusel, pakub Lehtse variandi.
Ehkki Lehtse ise seda välja ei ütle, on näha, et ta pole oma praeguse positsiooniga ettevõttes väga rahul.
Suhtlemisest Eesti Energia vastvalitud juhatuse esimehe Gunnar Okkiga Lehtse pikalt ei räägi. Ta mainib vaid, et on temaga elus varem kaks korda kohtunud. «Mõlemal korral põgusalt,» lisab Lehtse.
Eesti Energia nõukogu esimehe Jüri Käoga on kohtumised olnud väga asised ja konkreetsed, lisab Lehtse.
Käo teeb nõunikule vastukomplimendi ja ütleb, et Lehtse on igati kompetentne ja aktiivse ellusuhtumisega inimene.
Lehtse ise ei kinnita, et ta kavatseks jääda Eesti Energia nõukogu pikemaks ajaks nõustama. Veidi aega enne lahkumist Eesti Energiast pakuti talle võimalust asuda loodava energiaturu inspektsiooni juhiks. See pakkumine teda ei rahuldanud.
«Tuttavad on mulle soovitanud, et võiks teha konsultatsioonifirma,» ütleb Lehtse. «Energeetika on valdkond, kus ilmselt vajatakse nõustajaid,» jätab ta selle idee esialgu veel õhku rippuma.
Tööst vabal ajal on Uudo-Rein Lehtset järjest rohkem näha jalgrattaga sõitmas. Tugevamini tegi ta sporti nooruses. Tema põhialad olid jooksud ja eriti sprindidistantsid, samuti suusatamine ja kiiruisutamine.
Tugitoolisportlasena vaatab energeetik televiisorist meeleldi jalgpalli-, poksi- ja korvpalliülekandeid.
Läbi aegade on Lehtse huvideks olnud ka fotograafia ja amatöörfilmindus. Kunagi Kohtla-Järvel töötades ostis ta saadud ratsionaliseerimispreemiate eest endale täiskomplekti vahendeid kitsasfilmi tegemiseks. Siiani on tal alles omatehtud filmid Iru elektrijaama ehitamisest.
«Ehk nüüd on jälle rohkem aega tegeleda vana hobiga,» avaldab Lehtse lootust. Ta tunnistab, et saab üle pika aja õhtul kell pool viis koju minna ja võib lõpuks lõpetada inglise keele kursused.
Selline on endise suure direktori Uudo-Rein Lehtse lugu. See sarnaneb lugudega Jaapani suurfirmade direktoritest, kes oma aja ära teeninuna viiakse tegevjuhtimisest kõrvale ettevõtte nõukogusse, säilitades osa nende hüvesid, kabineti kontori päikesepoolses küljes, korraliku palga ja tunnustuse kuni elu lõpuni. Ainus, mida nad kaotavad, on mõjuvõim.
Kas Eesti Energia peadirektor saab head palka?
...
Kas palk on vastavuses vastutusega, mis Eesti Energia peadirektoril on?
...
Teie palk oli väidetavalt vähemalt 45 000 krooni kuus. Kas see number on õige?
Jah, see on üpris õige number.
Kas Eesti Energia peadirektori palk on erinevalt ministrite omast saladus, millest ei räägita?
Ei ole saladus. Aga niisugused asjad põhjustavad inimestes alati... Noh, tihti ei vaadata palju keegi töötab, vaid kui palju ta palka saab.
Kas 45 000 krooni oli kogu teie kuupalk või lisandusid sellele ka tööga seotud esinduskulud?
Noh, seal võis ka juurde tulla, sõltuvalt sellest, kuidas aasta töötulemused olid.
Kui suure summa te Eesti Energia peadirektori kohalt lahkudes kompensatsiooniks saite?
Tavaliselt makstakse riigiettevõtete juhtidele lahkumisel heldelt. Mingeid preemiaid ei olnud. Isegi aitäh ei öeldud. Aga see summa, mis töölepingus oli ette nähtud, selle sain kätte. Mitte küll päris täpselt niipalju.
Kas see summa oli sama suur kui poole aasta palk või aastapalk?
Noh, ütleme nii, et ma kõigile küsimustele ei vasta. Summa oli selline, nagu ta oli töölepingus ette nähtud. Aga see leping oli sõlmitud 1995. aastal ja minu jaoks oli ta kehvalt tehtud.
Kas ma saan õigesti aru, et see summa ei olnud märkimisväärne?Teie huvi on suur, aga mõni küsimus võib vastamata ka jääda.
Te oleks tahtnud saada rohkem raha kompensatsiooni näol?
Jah. Kui vaadata, kuidas tehakse praegu üldse lepinguid, siis küll.
Hetkel kuum