Riik müüs ühte vara kaks korda

13. aprill 1998, 00:00

Hoonete müügist oli teadlik ka linnapea Jaan Mölder, kes aga samal ajal on end hoonete omanikuks pidava ASi Paldiski Sadamad juhatuse esimees.

Kaitseministeeriumi poolt 1997. aasta detsembris Paldiski linnale võõrandatud jahtklubi varad Paldiski Põhjasadama territooriumil on AS Artifex ostnud erastamisagentuurilt 1995. aasta mais. Müüdud hoonete omanikuks peab end nüüd ka AS Paldiski Sadamad.

ASi Artifex hagiavalduse alusel keelas Harju maakohus tänavu märtsis oma määrusega igasuguse tootmis- ja ehitustegevuse Artifexi ostetud hoonetes. Artifexi taotlused erastatud hoonete teenindamiseks vajaliku maa-ala eraldamiseks on tänini jäetud tähelepanuta, omanikul puudub võimalus oma vara kasutada.

Artifexi juhatuse esimehe Sergei Martõnjuki soovile siseneda tema omanduses olevatesse ruumidesse vastati ASist Paldiski Sadamad alljärgnevalt:

«Seoses Paldiski Põhjasadama ametliku avamisega rahvusvaheliseks meresõiduks ja sadama territooriumi kuulutamisega tollikontrolli tsooniks on sadamas kehtestatud läbipääsure?iim, millega on piiratud kõrvaliste isikute pääs sadama territooriumile.»

Veebruari lõpul müüs Paldiski linn 50% Paldiski Sadamate ASi aktsiatest Pirita Laevade ASile, mille eesotsas on soomlasest ärimees Mikko Juhani Laaksoo.

Artifexi esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik oli tänavu märtsis sunnitud hoonete seisundiga tutvumiseks kasutama Harju maakohtu täituri abi.

Veel 1996. a veebruaris kinnitas erastamisagentuuri erastamisüksuse direktor Priit Kongo, et Artifexile avaliku enampakkumisega müüdud Paldiski jahtklubi varad ei kuulunud Paldiski Põhjasadama varade koosseisu, nendel varadel ei olnud enne erastamist haldajat ning et erastamisel lähtuti valitsuse korraldusest.

Läinud aastal valisid aga nii vara müünud erastamisagentuur kui kaitseministeerium vaikiva taktika. Artifexi esindaja vandeadvokaadi Jüri Leppiku kirjadele jäeti lihtsalt vastamata.

Iselaadses seisus on Paldiski linnapea Jaan Mölder, kes ametiisikuna peaks kindlaks määrama erastatud hoonete teenindamiseks vajaliku maa-ala. Samal ajal on ta ka Artifexiga vaidleva Paldiski Sadamate ASi juhatuse esimees, seega ettevõtte juht, kelle põhimure on eeskätt ärilised huvid.

1995. a mais sõlmitud ostu-müügilepingus kinnitas erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet, et erastatava vara omanik on Eesti riik, et see vara ei ole kellelegi panditud ning et seda ei ole üle antud kolmandatele isikutele.

Sama aasta juunis sõlmis kaitseministeerium Keila linnavolikoguga riigivara tasuta kasutamise lepingu, milles toonane kaitseministeeriumi kantsler Robert Lepikson kinnitab, et kasutada antaval varal ei lasu mingeid koormisi ega võlgu. Tähelepanuta jäi aga asjaolu, et üleantavast kümnest hoonest kolm oli kuu aega varem juba erastatud.

1997. a detsembris sõlmisid kaitseministeerium ja Paldiski linn riigivara tasuta võõrandamise lepingu, mille alusel läks Paldiski munitsipaalomandusse hulk objekte, kaasa arvatud vaidlusalused kolm hoonet. Lepingu lõpus kinnitab notar Mare Miller, et võõrandatava vara kuulumine Eesti Vabariigile on kontrollitud. Kaks aastat varem samade hoonete seaduslikuks omanikuks saanud Artifexi taotlustega kursis olev Jaan Mölder vaikis selle tõsiasja lihtsalt maha.

Oma vastulausetes Artifexi hagiavaldusele tugineb ASi Paldiski Sadamad esindaja Urmas Kärdi asjaõigusseadusele, mille kohaselt valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle. Kärdi väidab, et Artifex ei ole ühegi Põhjasadamas asuva ehitise suhtes valdust (st tegelikku võimu) omandanud.

Artifexi esindaja Jüri Leppik on aga seisukohal, et ASi Paldiski Sadamad puhul on tegemist pahauskse valdajaga asjaõigusseaduse mõttes.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    28. November 2011, 18:21
    Otsi:

    Ava täpsem otsing