Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suur habras rahu
Katoliiklaste ja protestantide liidrite laupäeval allkirjastatud kokkuleppe kohaselt jääb Põhja-Iirimaa Suurbritannia osaks, kui tuleval kuul iirlased rahvahääletusel nii Iiri Vabariigis kui ka Põhja-Iirimaal selle heaks kiidavad. Iiri Vabariigi valitsuse ülesanne on veenda inimesi hääletama 1921. a konstitutsiooni vastaselt.
Leppe kohaselt saab Põhja-Iirimaa 108-liikmelise parlamendi ja 12-liikmelise valitsuse, mille ülesanne on luua head suhted nii Iirimaa kui ka Briti valitsusega.
Et rahu on esialgu habras, tõendavad eri osapoolte avaldused. Ehkki Iiri vabariikliku armee (IRA) poliitilise tiiva Sinn Fein liider Gerry Adams on rahulepet toetanud, teatas Sinn Fein, et tema eesmärgiks jääb endiselt kõigi iirlaste ühendamine. Ka protestantide unionistlik partei on juba teatanud, et alustab leppe vastu võitlemist, mis võib tähendada uusi relvakokkupõrkeid.
Põhja-Iirimaa rahutused algasid 1968. a, kui vähemuses olevad katoliiklased asusid võitlema oma kodanikuõiguste eest ja Briti valitsus saatis sinna 1969. rahuvalvejõud. 30 aasta jooksul on protestantide ja katoliiklaste võitluses surma saanud 3200 inimest.
Rahuleppe saavutamisele aitas palju kaasa ka USA president Bill Clintoni vahendustegevus. REUTERS-ÄP