Keskpanga pilved

Eesti Panga juhid vibutasid üleeile pressikonverentsil näppu -- intres-simäärade jätkuv langus, nõudluse püsimine ja ülepaisutatud optimism majanduse arengu suhtes on toonud Eesti majandustaevasse äikesepilved -- keskpankurid näevad möödunudaastaste sündmuste kordumise võimalust. Murelik märksõna on ka jooksevkonto defitsiit.

Äripäev möönab, et ohuvõimalus on olemas ja Eesti Panga üks roll on sellele tähelepanu juhtida. Kuid keskpank ei pakkunud välja mingit pikaajalist stsenaariumi konkreetsete eesmärkidega. Manitsemine mõjus lahja propagandaüritusena.

Oleks vaja selgeks teha, mida tahame saavutada ja kuidas. On kaks võimalust -- lasta majandusel isevoolu teed minna, eeldades, et turg paneb ise asjad paika. Või hakata reguleerima ja administreerima -- tõsta makse, kehtestada tolle jne. Eestis on praegu tegemist millegi vahepealsega -- lastakse voolata, aga hoiatatakse -- oht läheneb ja ettevõtted peaksid midagi ette võtma.

Otsuseid langetades ei lähtu ettevõtja sellest, kuidas tema otsus mõjutab jooksevkonto defitsiiti. Ei saa tarbijale ette heita, et ta tarbib, ettevõtjale ja ka kommertspangale, et ta ei mõtle riiklikult, vaid huvitub rohkem iseenda kasumist. Pealegi ei soosi keskkond ja kõrge inflatsioonitase säästmist.

Praegune riigi tegutsemine on poolik -- raha viiakse välja madala intressiga deposiiti, kuid pangad laenavad selle sisse tagasi. Võidavad vahendajad. Sisemaiselt aetakse pankade usaldusnormatiive karmistades laenuintressid üles, kuid see lööb peale pankade kasuminumbrite ja eraisikutest tarbijate ka oma äri alustavat või laiendavat ettevõtjat.

Kui Eesti Pank tahab sekkuda, ootaks konkreetset tegevuskava. Toimetus leiab, et keskpanga näpuvibutus võis olla õigeaegne, ent nüüd ootaks kas radikaalsust või liberaalsust, mitte inimeste manitsemisega piirdumist.

Äripäev on veendunud, et riik ei tohi majandusse senisest rohkem sekkuda ja me ei toeta administratiivsete meetmete kasutuselevõttu, et välisraha sissevoolu takistada, jooksevkonto ja kaubandusdefitsiiti vähendada ja sisemaist nõudlust piirata.

Turg ise saab enda reguleerimisega hästi hakkama. Seda tõestas ka möödunudsügisene börsi- ja rahaturukriis, mis jahutas maha nii pangad kui ka nende kliendid.

Valitsuse ja keskpanga suurem sekkumine majandusse oleks Eestis teoreetiliselt võib-olla isegi põhjendatud ja sellest oleks ka kasu, kui see toimuks õigel ajal.

Teoorias on kõik lihtne, kuid praktikas on väga raske tabada õiget hetke, millal riik peaks turusuhetesse jõulisemalt sekkuma ja millal administratiivsete abinõude kasutamisest loobuma. Tavaliselt sekkutakse liiga hilja. Seda näitas ka riigi hiline reageering sügisesele kriisile. Abinõud, mille eesmärk oli kriisi ennetada, võeti kasutusele alles pärast kriisi puhkemist.

Äripäeval ei ole ametnike regulatsiooni tulemuslikkusesse usku ning sellepärast toetamegi liberaalset lähenemist ja riigi minimaalset sekkumist majandusse.