Esmaspäev 20. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riia börs Vene poliitikutel mugavalt lõa otsas

15. aprill 1998, 00:00

Läti börs kujundas eelmise aasta jooksul endale suhteliselt loiu ning stabiilse turu mainet. Enne pidevkauplemise alustamist oli üsna tavapärane, et Läti turg päevase hilinemisega Tallinna liikumisi jäljendas. Pärast suure osa Eesti investorite lahkumist sügisel kahe turu side põhiliselt kadus ning Tallinnaga võrreldes üsna tagasihoidliku kukkumise järel muutusid hinnad Riia börsil küllaltki napi sammuga.

Olukord muutus märtsi algul, kui Vene-Läti suhted pärast vene pensionäride demonstratsiooni laialiajamist järsult halvenesid. Õigupoolest püsis olukord enam-vähem stabiilsena veel märtsi keskel -- tasane hinnalangus oli pigem turu üldise nõrkuse tunnuseks.

Langus kiirenes märgatavalt märtsi teisel poolel. Põhiliselt kiskus turgu allapoole Kaija kalakombinaat, mille 1997. aasta tulemused osutusid oodatuist nõrgemateks. Kaija on üks paljudest Riia börsil noteeritud kalakombinaatidest, kuid põhinimekirjas on ta ainus. Enamik Läti kalatööstuste toodangust müüakse Venemaal nagu meie Viru Ranna oma.

Hetkelise peatuse järel pöördus turg vabalangemisse kolmapäeval, 25. märtsil. Ühtlasi laienes langus teistele Vene turust sõltuvatele aktsiatele. Nädala lõpul juhiti mitmelt poolt tähelepanu Vene suhete halvenemise ebameeldivatele mõjudele paljude börsiettevõtete jaoks. Vene pool asus asja seda külge kiiresti võimendama, käies välja ähvardused majandussanktsioonide teemal. Nädalavahetuse järel läksid asjad ainult halvemaks. Sünagoogi pommitamine tõi 31. märtsil ja 1. aprillil kaasa müügipaanika, mis lõi alla juba kõigi aktsiate hinnad. Nädala lõpp tõi kaasa n-ö surnud kassi põrke, kuid kuna olukord pole lahenenud, jätkub langus siiani ning ilmselt langeb RICI lähitulevikus ka alla 500 punkti piiri.

Läti turu muudab taolisele stsenaariumile äärmisel vastuvõtlikuks nõrk investoribaas. Kui Eesti ja Leedu börse iseloomustab suhteliselt suur kohalike väike- ja keskmist mõõtu investorite osa, siis Läti turg on alati tuginenud enam välis-, st Eesti investorile. Kohalikke era- ning institutsionaalseid investoreid on vähe ning nad on suhteliselt nõrgad. Eestlaste lahkumine sügisel jättis turu toeta ning vähegi märkimisväärse hinnatõusu toetamiseks pole kohalikel vahendeid.

Hindade pidev langus peletas ilmselt eemale ka kohalikke investoreid ning see muutiski börsi võimalikule krahhile avatuks. Seejärel piisas aga mistahes ajendist ahelreaktsiooni vallapäästmiseks.

Omaette probleem Lätile on teistest Balti riikidest tihedamad majandussidemed Venemaaga, mis suhete halvenemise mõju oluliselt võimendavad. 1997. aasta impordist Lätisse tuli Venemaalt 14% ning ekspordist läks Venemaale 21%.

Lätile on väga oluliseks sissetulekuallikaks samuti naftatransiit läbi Ventspilsi sadama ning seetõttu suhtuti venelaste ähvardusse seda piirata väga valulikult. Tegelikult pole naftavoogude Ventspilsist möödasuunamine kuigi realistlik plaan ning ametlike majandussanktsioonide kehtestamine viib lõppkokkuvõttes asjatute välispoliitiliste sekeldusteni.

Palju hullemad on aga mitmesugused mitteametlikud sanktsioonid, nagu Lu?kovi üleskutse boikoteerida Läti kaupu, mis juba kannabki vilja, või pidurdada tollis Läti eksportkaupu. Need meetmed löövad valusalt Läti toiduainete- ja tekstiilitööstuse pihta, mille eksportturuks on suuresti Venemaa.

Seega võib öelda, et Läti investoritel on hirmuks põhjust. Tõsisemad sanktsioonid võiksid arvutuste järgi põhjustada Läti firmadele kahjumeid 150 miljoni dollari eest ning ligi 10 000 töökoha kadumise.

See on aga juba tõsine kriis.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing