Harjumaal jätkuvad rikkumised

16. aprill 1998, 00:00

Harju maavalitsuse hooneregistri talituse juhataja Rein Purje juurde aru pärima minnes sain kinnitust suurematele seaduserikkumistele hooneregistri töös, mille kõrval teenuste hinnad on vaid jäämäe veepealne osa.

Nimelt osutab Harju hooneregister teenuseid Harju maavalitsuse kui valitsusasutuse struktuuriüksusena. Valitsuse seaduse kohaselt ei tohi aga valitsusasutused inimestele üldse teenuseid osutada, vaid tohivad oma toimingute eest tasu võtta üksnes riigilõivuseaduses alusel. Seetõttu pole maavanema korraldus teenuste hindade kohta seaduslik.

Vabariigi valitsuse seaduse kohaselt on kõik valitsusasutused finantseeritavad vaid riigieelarvest, mistõttu ka hooneregister maavalitsuse struktuuriüksusena peab oma raha riigieelarvest saama. Purje sõnul makstakse aga hooneregistri töötajatele riigiametniku astmete järgi palka registri teenitud rahast, mis eelnevalt kantakse maavalitsuse arvele kui maavalitsuse omatulu.

Eelmisel aastal teenis hooneregister tulu 2,8 miljonit krooni. Purje selgitab selle aasta eelarvet näidates, et peale ruumide majandamiseks ja palkadeks vajamineva raha on sinna pikitud ka 300 000 mööbli ostmiseks. Tegelikult vajab hooneregister vaid paari riiulit, mistõttu ülejäänud raha jääb registril maavalitsuse käest saamata, räägib Purje. Ühtekokku jääb maavalitsusele registri teenitud summadest igal aastal vähemalt 300 000 krooni, väidab Purje.

Teenitud raha põhjendab ka paarikümne maavalitsuse hoovis seisva Nissani olemasolu, mida Purje sõnul iga aastaga juurde tekib. Nissanid meenutavad Purjele seika, kuidas hooneregistri ühele ?igulile ei õnnestunud maavalitsuselt 500 krooni bensiiniraha kaubelda.

Raskesti kättesaadava maavanema jutule pääsen alles pärast mitmepäevast tagaajamist. Kauaoodatud kohtumisel tunnistab maavanem, Reformierakonna liige Mait Kornet, et maavanemal teenuste hindade kehtestamise õigust ei ole. Kuna riik peale toimiku vastuvõtmise, arvutisse sisestamise ja riigile edastamise muid teenuseid ei finantseeri, on kogu kaadri ülalpidamiseks vaja teenustasu määrata, põhjendab maavanem enda korraldusega määratud hindu.

Vastasel korral teeks hooneregister vaid paari riigi poolt rahastatavat toimingut ning kogu omandireform seiskuks, kõneleb Kornet.

Oma korraldust mööda näpuga järge vedades nõustub Kornet, et selle aluseks toodud seaduse sätted on kohati absurdsed. Üks neist on seaduse punkt, mis ütleb vaid, et «maavanem juhib maavalitsuse tööd». «Ma pean ju mingisuguse aluse oma korraldusele leidma,» lausub ta nõutult.

Kornet ei suuda põhjendada, miks maavalitsus hooneregistri tegevusest saadavat tulu riigieelarvesse ei kanna ja samas registri majandamiseks sealt rohkem raha pole taotlenud. «Ei ole lihtsalt suudetud seda riigieelarvesse lülitada ja raha sinna ka mitte korjata,» vastab ta napilt. Kornet väidab, et maavalitsus ei peagi hooneregistrist saadud raha kui omateenitud tulu riigieelarvesse kandma.

Põhjendust ei õnnestu aga tema käest kuulda. «Lihtsalt ei pea,» ütleb ta erutunult kolm korda.

Üks tundmatuks jääda soovinud jurist tõdeb, et sellise väitega maavanem eksib. Vabariigi valitsuse seaduse ja riigivara seaduse järgi on valitsusasutus riigieelarvest finantseeritav ja ka oma tulud tuleb sinna tagasi kanda.

Kornetile maksavad maksumaksjad iga kuu 10 500 krooni palka, millele lisandub seaduse kohaselt tööl oldud aja järgi 500--1500 krooni. Maavalitsuse raamatupidaja ütleb, et Korneti palk on salastatud.

Kornet pakub teenustasude asemel välja riigilõivu kehtestamise, mille maavalitsus riigieelarvesse kannab ning sealt oma tegevuseks tagasi saab. Kuid Korneti hinnangul ei ole riik sellest eriti huvitatud, sest siis tuleks praegu üle Eesti hooneregistrites lepinguga tööl olijate näol riigiaparaati umbes 100 inimese võrra suurendada ja neile riigieelarvest palka maksma hakata.

Rein Purje sõnul annaks hooneregistri staatuse ning tegevuse mitteõiguspärasused kaotada, muutes registri maavalitsuse ühest struktuuriüksusest ümber eraldi, maavalitsuse hallatavaks riigiasutuseks. Seda on oma otsustes soovitanud samuti riigikontroll.

Hallatava riigiasutusena oleks registril oma riigieelarvest rahastatav eelarve. Samas võimaldaks kinnitatav hooneregistri põhimäärus sätestada registri pädevuse, osutatavad teenused ja majandustegevuse põhipunktid, mis põhimääruse puudumise tõttu toimivad siiani seadusliku aluseta.

Puuduvast põhimäärusest rääkides tuleb Purje näkku irooniline naeratus.

«Tegelikult ei olegi meid olemas pärast seda, kui infoosakonna alla läksime ja meie põhimäärus kaotati. Põhimääruseta puudub meil ka allkirja- ja pitsatiõigus,» lausub olematu, miljonitesse kroonidesse ulatuvate tehingutega seotud riigiameti juhataja.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:22
Otsi:

Ava täpsem otsing