D?entelmen ei kiirusta kunagi

17. aprill 1998, 00:00

D?entelmen, olgu ta rahvuselt inglane või jaapanlane, ei luba endale hili-nemist. Samuti vihkab ta kiirustamist. Seepärast asub ta teele -- jala, ratsa, rik?a, või Rolls Royce'iga -- pigem pool tundi varem kui minut hiljem. Oskus teel ettetulevate takistuste kiuste õigeks ajaks kohale jõuda on suur väärtus. See on lugupidamine oma kaaskondsete suhtes.

Üha kiiremad liikumisvahendid ei ole parandanud kohalejõudmise õigeaegsust. (See on samasugune paradoks, nagu üha karmimad karistused ei vähenda kuritegevust.) Ikka kipub viis minutit puudu jääma.

Liiklemise piirkiiruse suurendamise ettepanekutel pole peale kihutamisvajaduse rahuldamise muid sisukaid pooltargumente. Sõiduks kulunud aja kokkuhoid küll pilli ei puhu, vähemalt Eesti piires. Kui USA suurendaks oma teedel liikumiskiirust 10 miili võrra, võib-olla see annaks aja kokkuhoidu. Veerandtunni kokkuhoidmist Tallinnast Tartusse sõidul ei saa küll kokkuhoiuks pidada.

Eeldusel, et täidame eeskirju, saame umbes sellise rallikaardi. Keskeltläbi 200 kilomeetrist tuleb 20 km sõita kiirusega 50 km/h (Tallinnast välja ja Tartusse sisse), samuti umbes 20 km tuleb sõita 70 km/h (osas kohtades jäävad piirangud niikuinii). Oletame, et 80 km tuleb sõita kiirusega 90 km/h (tee seisukord ei võimalda enamat) ja ülejäänud 80 km saab sõita kiirusega 130 km/h. Võit praeguse liikluskorraga võrreldes tuleb 80 kilomeetriselt kiiremalt lõigult, ja see võit on 16 minutit. Kui eeskirju mitte rikkuda, siis suuremat võitu saada pole võimalik. Kui piirkiirus tõstetaks «ainult» 110 km-ni tunnis, oleks ajavõit 10 minutit. Kui kiirem lõik on pikem, on ajavõit proportsionaalselt suurem.

Keskmine kiirus Tallinnast Tartusse sõitmisel suureneks 81-lt 91 km-le tunnis, keskmise kiiruse võit on kokkuvõttes 10 km/h. Kui aga satute teeparanduse lõigule ja peate sõitma mõnda aega 30 km/h, tõmbab see keskmise kiiruse võidu allapoole.

Kihutajatest matemaatikahuvilistele tooksin nn pettejärelduse maanteel. Oletame, et terve tee Tallinna ja Tartu vahel sõidab algaja juht kiirusega 70 km/h ja kogenud juht 130 km/h. Algaja juht sõidab otsa Tallinnast Tartusse, kogenud juht Tartust tagasi Tallinnasse. Kui suur on selle sõidu keskmine kiirus? Ei ole 100 km/h, vaid 91 km/h.

Nii et matemaatika kihutajaid paraku ei soosi. Keskmise kiiruse arvutamisel omavad väiksema kiirusega läbitud teelõigud suuremat mõju.

On teada, et kaasaegne auto on säästlikem sõites kiirusega umbes 90 km/h. Kui ajas õnnestubki midagi võita, tuleb see kroonides tagasi maksta -- mehaanika kuldreegli käest pole pääsu. Nii püüavad loodusseadused ja matemaatika oma vahenditega tulipäid veidikegi taltsutada.

Meie teede ja tänavate seisukord kevadel ei luba minu arvates isegi praegu piirkiirusega sõita. Autost on kahju! Üks sõiduõpetaja on öelnud õiged sõnad: mitte teeaugud ei lõhu autot, vaid raputamine.

Mis puutub promillide suurendamisse sinnamaani, mille juures inimene pole veel purjus, võiks pudeli õlut lubada õpetajale enne tundi, kirurgile enne operatsiooni, lennudispet?erile enne vahetust, piloodile enne lendu, vandemeeste kogule enne otsust.


Mati Feldmann on Äripäeva kolumnist

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:22
Otsi:

Ava täpsem otsing