SRÜ maad toibuvad kriisist

17. aprill 1998, 00:00

Lõplikku murrangut ei ole toimunud veel Ukrainas, kus eelmise aasta majanduslangus oli 3% pärast 1996. a 10protsendilist langust. Äärmiselt väikesed on Ukrainas otsesed välisinvesteeringud, mis majandusse tehtud koguinvesteeringutest moodustavad ainult 1%.

Turkmeenia, kus SKT kahanes mullu 15%, seostab oma põhilootused rajatava Turkmeenia-Iraani-Türgi-Euroopa gaasijuhtmega, mille maksumus on kolm miljardit dollarit.

Suurem osa SRÜ riikide sisemajanduse kogutoodangust (SKT) on saavutatud rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide või doonorriikide laenude abiga. Kokku on SRÜ riikide rahvusvahelised laenud kasvanud 30 miljardi dollari suuruseks, millest Venemaa osa on 5,6 miljardit. Ukrainal kulub välisvõla teenindamiseks aastas 2 miljardit dollarit. Välisvõlg moodustab neljandiku SKTst.

Ainult kahel SRÜ riigil -- Venemaal ja Kasahstanil -- oli eelmise aasta väliskaubandusbilanss positiivne vastavalt 32 ja 2 miljardi dollariga. Suurima väliskaubandusdefitsiidiga olid Ukraina (2,5 mld USD), Valgevene (1,6 mld USD), Gruusia (680 mln USD) ja Armeenia (660 mln USD).

Reaalpalk kasvas 1997. a kõige rohkem Gruusias -- peaaegu kaks korda, järgnesid Usbekistan (1,5 korda), Aserbaid?aan (1/3 korda) ja Valgevene (1/4 korda). Ukrainas püsis palk eelmise aasta asemel, Tad?ikistanis ja Moldovas vähenes vastavalt 41% ja 7%. Kõige väiksem kuupalk ongi Tad?ikistanis -- 11 dollarit ehk 158 krooni.

Tööta oli SRÜ riikides kokku 11 miljonit inimest, sealhulgas Venemaal 6,4 miljonit. Suurim töötuse tase oli aga hoopis Armeenias (22% aktiivsest rahvastikust) ja Gruusias (17%).

Kõige aktiivsemad erastajad on olnud Kõrgõzstan, Moldova ja Usbekistan, kus riigisektoris töötajate osakaal kahanes 23--24 protsendini ja erasektoris töötas 67--73% aktiivsest rahvastikust. Venemaal ja Kasahstanis kahanes riigisektoris töötavate inimeste osakaal kolmandikuni tööjõust. B&B

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:22
Otsi:

Ava täpsem otsing