Vajalik täpsustus Keskerakonna initsiatiivile

17. aprill 1998, 00:00

Kolmapäeval (16. aprill 1998. a) ilmunud Äripäeva anonüümne artikkel (juhtkiri -- toim.) analüüsib nädala algupoolel avalikustatud Keskerakonna initsiatiivi muuta presidendi valimiste korda.

Vististi seetõttu, et Äripäeva esindajat ei olnud teemakohasel pressikonverentsil, sattus toimetuse artiklisse üks vale eeldus ja sellest johtuvalt mitmed kaheldavad järeldused.

Teisipäeva õhtupoolikul tegi Keskerakonna juhatus ettepaneku korraldada kõigepealt rahvaküsitlus presidendi valimiste küsimuses. Mitte aga enamat, nagu arvab Äripäev.

Presidendi valimise kord ja tema seotus võimuhoobadega ei ole ühene. Ka praegu on presidendil suured võimalused sekkuda täitevvõimu tegevusse ja eri aegadel on president ka neid võimalusi kasutanud.

Kui nüüd on jäänud mitmete kõrgete riigiametnike kandidatuurid väga kauaks riigikogule esitamata, siis pole siingi muud retsepti välja pakkuda kui läbirääkimised erakondade vahel sobiliku ja toetust saava kandidaadi leidmiseks. Nii nagu erakonnad ise omavahel parlamendi kuluaarides mõningaid küsimusi läbirääkimistega lahendavad.

Vastupidiselt toimetusele võib arvata, et praegune põhiseadus ei taga, et ametisse määratakse suuremale osale rahvale meelepärane president. Hetkel on see küll nii.

Aga üsna hõlpsasti võib tulevikus tekkida situatsioon, kus näiteks riigikogus ei leia toetust kumbki tugev kandidaat ja lõpuks lepitakse kokku n-ö kõrvalt tulnud kolmanda kandidaadi suhtes. Presidendi valimine rahva poolt -- kui sellele teele minna -- välistaks selle variandi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:22
Otsi:

Ava täpsem otsing