Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Haiglad laenuga hädas

20. aprill 1998, 00:00

Tartu ülikooli kliinikumi kantsler Üllar Kaljumäe ütleb, et kliinikumi kuus raviasutust said kokku pea 80 miljonit krooni, mille eest osteti ligi kolmkümmend vajalikku meditsiiniaparaati või -instrumenti. Kalleimad ostud olid Tartu onkoloogiahaigla kiiritusraviaparaat ja südame ning veresoonkonna uurimisaparaat Maarjamõisa haiglas. Kumbki läks maksma 30 miljonit krooni.

Kaljumäe lausub, et varasematel aastatel sai kliinikum riigilt meditsiiniaparatuuri ostmiseks umbes 20 miljonit krooni, tänavu riik laenu tagasimaksmiseks raha ette ei näe. Tartu ülikooli kliinikum peab sel aastal Jeximi panga laenust tagasi maksma ligi 14 miljonit krooni.

«Võlg nii suure käibe pealt pole iseenesest üle jõu käiv,» kinnitab Kaljumäe ülikooli kliinikumi 400 miljoni kroonisele aastakäibele viidates.

«See aga tähendab, et me ei suuda enam piisavalt investeerida meditsiiniaparatuuri,» lisab ta. Seni on kliinikum ostnud meditsiinitehnikat 40--44 miljoni krooni eest aastas.

Tartu onkoloogiahaigla peaarst Peeter Padrik ütleb, et kõnealuse kiiritusraviaparaadi kulud on suuremad kui teenitav tulu. «Aparaat toob aastas sisse 3,5 miljonit krooni,» arvutab ta. «Võlgu peame tänavu tasuma aga umbes 4,2 miljonit krooni.»

«Näen kahte võimalust, kuidas tekkivat vahet katta, kas otse riigieelarvest või teiste raviteenuste arvel,» sõnab Padrik.

Üllar Kaljumäe sõnul on kiiritusraviaparaadiga tehtavad uuringud tulusad. «Sellega ei saa aga hakata raha teenima, sest siis läheks kogu Tartu ravikindlustusraha selle alla,» räägib ta.

Tallinna Mustamäe haigla direktor Ralf Allikvee ütleb, et sotsiaalministeeriumi tollane juhtkond andis suulise lubaduse, et riik leiab vahendid, et meditsiinitehnika ostmiseks võetud laenu tagasi maksta. Sellest lubadusest riik tänavu enam kinni ei pea.

Meditsiiniaparatuuri ostmiseks on Eesti võtnud kahel korral sihtotstarbelist laenu, 1993. aastal 1,9 miljonit USA dollarit maailmapangast ja 1995. aastal koos intressiga 7,2 miljonit USA dollarit Jaapani Jeximi pangast.

Meditsiiniaparatuuri ostmist vahendas RAS Medis. Jeximi panga laenust said meditsiinitehnikat 15 haiglat ja kliinikumi.

Medise pearaamatupidaja Astrid Hargi sõnul sai maailmapanga laen tagasi makstud eelmisel aastal. «Jeximi panga laenust on umbes veerand tasutud,» kõneleb ta. Laenu tagasimaksmise tähtaeg on Tartu onkoloogiahaiglal 2004. aasta, teistel raviasutustel 1999. aasta.

Tallinna keskhaigla suurim ost Jaapani laenu eest oli umbes 9 miljonit krooni maksev gammadiagnostika aparaat.

«Teenuse hinnas pole arvestatud aparaadi amortisatsiooni, mis võimaldaks kulusid katta,» kurdab keskhaigla peaarst Andrus Mäesalu.

Sotsiaalministeeriumi peaspetsialist Marek Voolar räägib, et ministeeriumi meditsiinitehnoloogia büroo on koostanud nimekirja meditsiiniaparaatidest, mille puhul pole raviteenuste hinnakirjas arvestatud amortisatsiooni. Nimekirja on arvatud ka Jeximi panga laenu eest soetatud kallis meditsiiniaparatuur. Sotsiaalminister Tiiu Aro pole seda nimekirja veel kinnitanud.

«Sotsiaalministeerium teeb taotluse eraldada nende meditsiiniseadmete soetamiseks järgmise aasta riigieelarvest raha,» ütleb Marek Voolar.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:22
Otsi:

Ava täpsem otsing