Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Haiglad laenuga hädas

    Tartu ülikooli kliinikumi kantsler Üllar Kaljumäe ütleb, et kliinikumi kuus raviasutust said kokku pea 80 miljonit krooni, mille eest osteti ligi kolmkümmend vajalikku meditsiiniaparaati või -instrumenti. Kalleimad ostud olid Tartu onkoloogiahaigla kiiritusraviaparaat ja südame ning veresoonkonna uurimisaparaat Maarjamõisa haiglas. Kumbki läks maksma 30 miljonit krooni.
    Kaljumäe lausub, et varasematel aastatel sai kliinikum riigilt meditsiiniaparatuuri ostmiseks umbes 20 miljonit krooni, tänavu riik laenu tagasimaksmiseks raha ette ei näe. Tartu ülikooli kliinikum peab sel aastal Jeximi panga laenust tagasi maksma ligi 14 miljonit krooni.
    «Võlg nii suure käibe pealt pole iseenesest üle jõu käiv,» kinnitab Kaljumäe ülikooli kliinikumi 400 miljoni kroonisele aastakäibele viidates.
    «See aga tähendab, et me ei suuda enam piisavalt investeerida meditsiiniaparatuuri,» lisab ta. Seni on kliinikum ostnud meditsiinitehnikat 40--44 miljoni krooni eest aastas.
    Tartu onkoloogiahaigla peaarst Peeter Padrik ütleb, et kõnealuse kiiritusraviaparaadi kulud on suuremad kui teenitav tulu. «Aparaat toob aastas sisse 3,5 miljonit krooni,» arvutab ta. «Võlgu peame tänavu tasuma aga umbes 4,2 miljonit krooni.»
    «Näen kahte võimalust, kuidas tekkivat vahet katta, kas otse riigieelarvest või teiste raviteenuste arvel,» sõnab Padrik.
    Üllar Kaljumäe sõnul on kiiritusraviaparaadiga tehtavad uuringud tulusad. «Sellega ei saa aga hakata raha teenima, sest siis läheks kogu Tartu ravikindlustusraha selle alla,» räägib ta.
    Tallinna Mustamäe haigla direktor Ralf Allikvee ütleb, et sotsiaalministeeriumi tollane juhtkond andis suulise lubaduse, et riik leiab vahendid, et meditsiinitehnika ostmiseks võetud laenu tagasi maksta. Sellest lubadusest riik tänavu enam kinni ei pea.
    Meditsiiniaparatuuri ostmiseks on Eesti võtnud kahel korral sihtotstarbelist laenu, 1993. aastal 1,9 miljonit USA dollarit maailmapangast ja 1995. aastal koos intressiga 7,2 miljonit USA dollarit Jaapani Jeximi pangast.
    Meditsiiniaparatuuri ostmist vahendas RAS Medis. Jeximi panga laenust said meditsiinitehnikat 15 haiglat ja kliinikumi.
    Medise pearaamatupidaja Astrid Hargi sõnul sai maailmapanga laen tagasi makstud eelmisel aastal. «Jeximi panga laenust on umbes veerand tasutud,» kõneleb ta. Laenu tagasimaksmise tähtaeg on Tartu onkoloogiahaiglal 2004. aasta, teistel raviasutustel 1999. aasta.
    Tallinna keskhaigla suurim ost Jaapani laenu eest oli umbes 9 miljonit krooni maksev gammadiagnostika aparaat.
    «Teenuse hinnas pole arvestatud aparaadi amortisatsiooni, mis võimaldaks kulusid katta,» kurdab keskhaigla peaarst Andrus Mäesalu.
    Sotsiaalministeeriumi peaspetsialist Marek Voolar räägib, et ministeeriumi meditsiinitehnoloogia büroo on koostanud nimekirja meditsiiniaparaatidest, mille puhul pole raviteenuste hinnakirjas arvestatud amortisatsiooni. Nimekirja on arvatud ka Jeximi panga laenu eest soetatud kallis meditsiiniaparatuur. Sotsiaalminister Tiiu Aro pole seda nimekirja veel kinnitanud.
    «Sotsiaalministeerium teeb taotluse eraldada nende meditsiiniseadmete soetamiseks järgmise aasta riigieelarvest raha,» ütleb Marek Voolar.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Kohus nõuab ettevõtjalt äritüli keskel sadu tuhandeid eurosid
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.