Keskkonnaministeerium teenis 7 miljonit krooni kasumit

Ministeeriumi pearaamatupidaja Helgi Kook ütles, et saadud kasumist osteti muuhulgas linnade puhastusseadmeid ja remonditi koolimaju. «Ministeeriumi töötajad ei saanud kasumist endale mitte sentigi,» kinnitas Kook.

Riigikontrolli peakontrolöri Olav Lüüsi sõnul on probleem selles, kas raha, mis keskkonnaministeerium uurimislaeva Livonia müügist sai ja seejärel aktsiaturule suunas, kasutati sihtotstarbeliselt või mitte. «Meil on kogu uurimine veel tegelikult ees,» sõnas Lüüs.

1993. aasta novembris lubas valitsus müüa uurimislaeva Livonia ning kanda raha mereinstituudi kontole sihtotstarbeliseks kasutamiseks uue ja väiksema ning majanduslikult kasulikuma laeva soetamiseks.

1996. a novembris pöördus keskkonnaminister Villu Reiljan mereinstituudi poole palvega kanda laeva müügist laekunud raha jääk keskkonnaministeeriumi eriarvele ja 20. novembril samal aastal laekuski ligi 19 mln krooni.

Vandeadvokaat ja endine siseminister Märt Rask ütles, et seadust on rikutud, kuna põhiseaduse järgi võtab riigikogu vastu kõigi tulude ja kulude eelarve. «Reiljan pole erand, vaid riiklikult nõrga eelarvedistsipliini üks näide,» sõnas ta. Rask lisas, et väärtpaberitehingutelt saadud raha võinuks vaja minna lastehaiglale hingamisaparaadi ostmiseks. «See mõni miljon, mis teeniti, ei korva seda riski, mis Reiljan võttis,» lausus ta. Raski sõnul on Reiljani käitumine eetiliselt taunitav.

Pearaamatupidaja sõnul ostis keskkonnaministeerium ligi 11 000 Hoiupanga Investeerimisfondi osakut 2. detsembril 1996. Säärast tehingut sel päeval registreeritud pole. Kook põhjendas, et kiri ostusooviga tehti 2. detsembril, osakud laekusid aga nädala jooksul, täpset kuupäeva ta ei osanud öelda.