Tallinnas võib maa tagastamine takerduda

Tallinnas kuulub tagastamisele ligikaudu 7000 maatükki. Seni on avatud 5100 maatoimikut, seega tuleb neid veel avada kaks tuhat. Omandireformiameti maa tagastamise osakonnas tegeleb kaks inimest just selle tööga. Koos taotlustega ehitiste ja väärtpaberite tagastamiseks on avaldusi vara tagasi saamiseks esitatud üle kümne tuhande.

Protsessiga on praeguseks jõutud ligikaudu kolmandiku juurde ja sel aastal loodab omandireformiamet tempot tõsta. Omandireformiameti maa tagastamise osakonna juhataja Reet Trei sõnul võib protsessi takistada kaks probleemi.

1. veebruaril jõustus valitsuse määrus, millega muudeti õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korda. Muuhulgas nähakse määruses ette, et maa tagastamise toimik ja katastritoimik tuleb pärast tagastamiskorralduse tegemist esitada maavanemale, kes kontrollib maa tagastamise toimiku materjali ja maa tagastamise korralduse vastavust õigusaktidele. Tallinnas tähendab see, et maamõõdufirma peaks nüüd tegema kolm toimikut kahe asemel ja Reet Trei hinnangul pikeneb tagastamise protsess ligikaudu poolteist kuud.

Harju maavalitsuse maa osakonna juhataja Jaan Margi sõnul puuduvad neil praegu nii raha, kaader kui ka ruumid Tallinna toimikute kontrollimiseks. Jaan Margi arvates leitakse probleemile siiski peatselt lahendus. Üks lahendusvariant oleks, kui Harju maavanem usaldaks maa tagastamise lõpuleviimise Tallinnas linnale endale, nii nagu seda tehti ka erastamise korraldamise lõpuleviimisega.

Teine probleem maa tagastamisel õigusjärgsetele omanikele on seotud maa mõõdistamisega. Tallinna omandireformiamet on sõlminud mitu lepingut maamõõdufirmadega riigi kulul maa tagastamiseks.

Eelmisel aastal küsis ja ka sai omandireformiamet selle töö jaoks miljon krooni. Kuna omandireform oli lapsekingades, siis ei jõutud kogu raha ära kasutada. Selleks aastaks küsis omandireformiamet kaks miljonit krooni. Seni on saadud üks miljon ja sellest jääb ilmselt väheks, sest sel aastal on Tallinna omandireformiamet sõlminud maamõõdufirmadega lepinguid juba rohkem kui 600 000 krooni eest.

Sama probleem on ka maakondadel ja seetõttu on keskkonnaministeerium esitanud taotluse täiendava raha eraldamiseks. Rahandusministeeriumi pressiesindaja Aili Ohlau sõnul tuleb küsimus lähiajal valitsuses arutusele.