Economist käsitleb Balti võimalusi

21. aprill 1998, 00:00

Läänemeri ühendab Euroopa suurimaid ja väikseimaid riike ja on geopoliitiliselt üks tundlikumaid piirkondi. Väikestest Baltimaadest sõltub peaaegu poole Euroopa majanduse käekäik. Nad on väravaks Venemaale ja parim võimalus ühenduse loomiseks Venemaa ja Euroopa vahel. Vabakaubandus ja stabiilsus tuleb kasuks nii rikastele kui vaestele riikidele. Kuid soodsat majandusarengut raskendavad vastastikused kahtlused ja huvide kokkupõrge.

Viimastel nädalatel on Venemaa häälekalt ähvardanud rakendada Läti kui Baltimaade nõrgima lüli vastu majandussanktsioone.

1996. a eksportisid Saksamaa ja Põhjamaad Läänemere ekskommunistlikesse riikidesse kaupa 29 miljardi dollari eest. Prognooside kohaselt kasvab piirkondlik kaubavahetus aastas kolmandiku võrra, mis Lääne-Euroopa standardite järgi on selge buum.

Suurfirmad peavad tulevikku roosiliseks. Rootsi-?veitsi kontsern ABB loodab Baltimaades oma müügi praeguselt 100 mln dollarilt kolme aastaga kahekordistada. Eestis tootmist laiendav Soome Elcoteq on tõusnud Eesti suurimaks ekspordifirmaks.

Ajaloolistel, geograafilistel ja poliitilistel põhjustel on kujunenud mustersuhted Soome ja Eesti vahel, kus on selle piirkonna ausaim haldusaparaat, suurimad välisinvesteeringud ja kavalaim välipoliitika. Teised lääneriigid igatseksid endale samasugust kolooniat, vabandust, sõpra, nagu on Soomel, kirjutab Economist. Nii on Taani silma heitnud Leedule ja Rootsi Lätile. Ka Saksamaa teeb aeg-ajalt suuri, kuid tühje ?este Baltimaade suunas.

Läänemere paljud koostööfoorumid on jäänud haruldaselt tulemustevaesteks. Kummalisel kombel on Taanist, kes varem oli väheaktiivne NATO liige, ameeriklaste vaiksel toetusel saanud Baltimaade suurim toetaja teel NATOsse. Poliitiliselt kõige saamatum on Läänemere piirkonnas Rootsi, vaatamata tema firmade aktiivsusele.

Nagu teisteski Euroopa võimuvaakumites (Küpros, Balkan), kus Euroopa toimib otsustusvõimetult, on Baltimaades kohal ameeriklased, kes «püüavad Baltimaid nihutada millimeeterhaaval lääne suunas».

See on kogu Läänemere piirkonna põhiküsimus. Kas käesolev ajajärk on uue kuldajastu algus või uue tragöödia eelmäng. Päästerõngaks võivad saada tihedad majandussuhted, märgib Briti ajakiri. Siin on Eesti jällegi oma naabritest sammu võrra ees, soosides tähtsate infrastruktuuriettevõtete tasakaalustatud müüki võimsatele Vene ja Saksa kontsernidele (Gazprom ja Ruhrgas).

See on arvatavasti parim võimalik strateegia, kuigi mitte imerohi. Sest Lätis on Venemaa suured investeeringud äratanud temas soovi poliitilise kontrolli järele.

Balti riikide tulevik sõltub eelkõige sellest, kui mõistlik on Venemaa valitsus ja kui kindlameelne on lääs. Ajalugu näitab, et sellele eriti loota ei tasu, arvab Economist. TE-ÄP

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing