Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pangad valivad head raha asendajat

21. aprill 1998, 00:00

Eesti krediidiasutuste infotehnoloogia spetsialistid on enam kui aasta vahetanud mõtteid universaalse maksekaardi kasutuselevõtmise üle. «Mida rohkem panku osaleb, seda odavamaks kujuneb süsteemi juurutamine,» sõnab Tõnu Liik Hoiupanga juhatusest.

Eesti suuruselt teise kommertspanga infotehnoloogia juht lisab, et maksekaardi väljatöötamisse on kaasatud kõik arvestatavad pangad. Algselt tegeldi smartkaardi väljatöötamisega Eesti pankadevahelises kaardikeskuses.

Smartkaart on kiipkaart, mis on varustatud protsessori, algoritmide ja turvamäluga. Kõige lihtsam kiipkaardi näide on ASi Eesti Telefon telefonikaart, mis on ettemakstud mäluga maksekaart ja mis toimib telefoniautomaatides.

Smartkaardile on võimalik salvestada andmeid isiku identifitseerimiseks, kaasa arvatud tema elektrooniline allkiri, turvakoodid, isiku õigused, ettenähtud boonused, kogu maksekaardi toimimiseks vajalik informatsioon ja muud.

Maksekaart võib täita korraga mitut ülesannet, olla üheaegselt nii ettemakstud maksekaart kui etteautoriseeritud laetav maksekaart. Tõnu Liigi hinnangul kujunevad Eestis valdavaks neljakilobaidised muudetava mälumahuga smartkaardid, mille omahind on 50 krooni ümber.

Hansapanga juhatuse liige, panga infotehnoloogia divisjoni direktor Tõnis Sildmäe meenutab, et esimesena üritas smartkaarti kasutusele võtta Raepank, kuid paraku need katsed luhtusid. «Kõik oleneb kriitilisest massist, st süsteemi tasuvuseks vajalikust kaarditarbijate hulgast,» sõnab Sildmäe. Ta osutab seejuures tarbijate konservatiivsusele.

Praegu igapäevaseks saanud pankade magnetribaga deebetkaarti suhtuti veel mõned aastad tagasi samuti ettevaatusega ning paljud kliendid võtsid kogu pangakontole laekunud palga juba esimesel päeval täies ulatuses välja, kõneleb Sildmäe.

Sildmäe kinnitab, et ta on sarnaselt oma Hoiupanga kolleegiga tuline smartkaardi pooldaja ja teeb kõik temast oleneva selle kasutuselevõtmiseks. Samas keeldub Sildmäe prognoosimast, millal Eesti pangad smartkaardile üle lähevad.

Tõnu Liik ja Tõnis Sildmäe on mõlemad arvamusel, et kui pankade juhtkonnad langetavad otsuse võtta smartkaart kasutusele, suudavad infotehnoloogiatalitused otsuse vähem kui poole aastaga ellu viia.

Praegused sularahaautomaadid saab Sildmäe sõnul suhteliselt väikese vaevaga kohaldada smartkaardi teenindamiseks.

Tõnu Liik ütleb, et smartkaardile ülemineku maksumus on võrreldav kaartide ristkasutussüsteemi rakendamisega sularahaautomaatides. Ta täpsustab, et see ulatub 20 miljoni kroonini.

Pangad näevad kasu smartkaardi rakendamisest selles, et sellise maksekaardi abil sooritatavad tehingud on praegu kasutusel olevate pankade deebetkaartidega võrreldes pangale ligi kümme korda odavamad.

Pankade infotehnoloogia juhid pole kindlad, kas kaupmehed on valmis üle minema moodsa maksekaardiga arveldamisele.

Tõnu Liik leiab, et see on omamoodi nõiaring. Kui pole smartkaardile üleminekuks valmis olevaid poeomanikke, ei rakendu ka maksekaart, väidab ta.

Liik ütleb, et väikeostude puhul on otstarbekas kasutada ettemakstud smartkaarti, mida peaks saama vajadusel oma pangakontol oleva rahaga laadida. Suuremate ostude puhul on mõttekam kasutada etteautoriseeritud maksekaarti, milleks ostu sooritaja broneerib oma pangakontol mingi summa, lisab Liik.

Iga ostu sooritamisel jääb kaupmehele smartkaardi kasutajast jälg järele. Vastavalt vajadusele on kaupmehel võimalik läbi viia kontrollarvutusi, et saada lisakinnitusi kaardi omaniku maksejõulisuse kohta.

Hoiupangal on praegu 1400 deebetkaardi makseterminaali, mille kasutamiseks on sõlmitud lepingud ligi 800 müügifirmaga. Smartkaardi makseterminaal maksab 4000 krooni. Investeering ligi poolteise tuhande makseterminaali peale läheks üle 5,5 miljoni krooni.

Smartkaardi kriitikud viitavad kaardil sisalduvate andmete võimaliku lahtimuukimise ohule. «Seni pole teada ühtegi juhtumit, et mõni arvutihäkker oleks suutnud seda teha,» kinnitab Tõnu Liik.

Tõnis Sildmäe lisab, et smartkaardi efektiivsusest on aru saanud ka suuremate rahvusvaheliste maksekaartide VISA ja MasterCardi operaatorid, kes on smartkaardid osaliselt juba kasutusele võtnud.

Ühispank, Hoiupank ja Hansapank tegid pakkumuse mõlemale Tallinna linnavalitsuse parkimise ning ühistranspordi maksete süsteemi korraldamise konkursil osalenud firmale. Pangad toonitasid pakkumuses, et kui smartkaardile üle minna, peab see süsteem olema avatud.

Samas nägid pangad võimalust rakendada avatud kaardisüsteemi sees piiratud süsteemi ehk linnavalitsuse soovitud linnakaarti. Pangad väljendasid seejuures valmisolekut abistada infotehnoloogiliselt kogu kaardisüsteemi rajamist.

Üks Tallinna ühistranspordi ja parkimise maksete konkursil osalenud firmadest OÜ Parkli HL tegi linnavalitsusele pakkumuse pankade avatud kaardisüsteemi ideele tuginedes. Teine konkursil osalenud firma AS Ektaco tegi kaks pakkumust, millest üks põhines pankade pakutud avatud süsteemil ja teine Ektaco enda suletud kaardisüsteemil.

Kuigi linnavalitsuse konkursi tulemused on tühistatud, eelistas Tallinn siiski Ektaco suletud maksekaardisüsteemi.

Kolm Eesti suuremat kommertspanka on arutanud võimalust moodustada ühine äriühing, mille kaudu saaks vajadusel finantseerida smartkaardi rakendamist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing