Uudised
20. aprill 1998 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viimsis elavad kõige jõukamad

Mullu laekus Viimsis 7377 krooni üksikisiku tulumaksu elaniku kohta, mis ületab kolm korda Eesti keskmise.

Teisel kohal on tulumaksu laekumuse poolest Saku vald 5350 krooniga. Tallinn jääb 5321 krooniga kolmandale kohale. Pingerivi lõpus olevast Peipsi-äärsest vallast laekus eelmisel aastal elaniku kohta kaksteist korda vähem tulumaksu kui Viimsist ehk 606 krooni.

Eesti keskmine elaniku kohta laekunud tulumaks oli eelmisel aastal 2255 krooni, selline laekumus oli näiteks Läänemaal Risti vallas või Saaremaal Orissaares.

Tulumaksu seaduse järgi laekub 56% üksikisiku tulumaksust kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 44% riigieelarvesse.

Tallinna rahandusameti juhataja Heino Tonsiver ütles, et kui üksikisiku tulumaksu kasvutempo jääb samaks, ei anna jõukate perekondade lahkumine pealinna eelarvele tunda.

Eelmisel aastal kasvas üksikisiku tulumaksu laekumus Tallinnas üle viiendiku võrra ja selle kõrval ei olegi märgata paari protsendi tulumaksumaksjate lahkumist, märkis Tonsiver.

Kaks kuud tagasi kolis Tallinnast Viimisse teleajakirjanik Merle Randma-Aru ja tema elukaaslane meediakontserni Deutsche Welle välissuhete juht Eduard Klas.

Nad ostsid Püünsi külla ridaelamuboksi, nende naabriteks on mitu Tallinnast pärit tuntud perekonda. «See koht meile meeldis, siin on vaikus, rahu ja meri lähedal,» põhjendas Randma.

Paari kuu jooksul on Randmale selgeks saanud uue elupaiga mõned miinused. Liinibussid käivad harva ja koolilastel on raske linna pääseda. Teine miinus on kitsas käänuline tee, mida mööda uute autodega ohtlikult kiiresti kihutatakse, lausus Randma.

Viimsi vallavanem Kaido Metsma ütles, et ehkki sissekirjutuse järgi elab vallas 5500 inimest, on tegelik elanike arv 15 000. «Eks see ole pikaajalise töö vili, et oleme suutnud maksujõulised inimesed siia meelitada,» arvas Metsma. Mullu kirjutati Viimsis sisse üle saja pere.

Metsma ütles, et eelarve lubab lahedamalt investeeringuid teha. Ta mainis teederemonti, heakorratöid ja mitut suuremat projekti, mida sel aastal alustatakse.

Saku vallavanem Arvo Pärniste kinnitas, et Sakus on küll üksikisiku tulumaksu laekunud aasta-aastalt rohkem, kuid teisalt toob see vallale lisakohustusi.

Saku gümnaasiumi esimestesse klassidesse on paaril viimasel aastal õppima asunud isegi kuni sada last.

Eelmisel aastal laiendati valla ja riigi ühise investeeringuna Saku alevi keskel olev sild, sest varem venis üle silla sõitmise järjekord teinekord kümmekonna auto pikkuseks.

Pärniste sõnul investeerib vald sel aastal teederemonti 2,5 miljonit krooni oma eelarvest. Volikogu kinnitatud asfalteeritavate tänavate nimekirjas on ka need tänavad, mis viivad uute jõukate elanike majadeni.

Jõukas vald seisab Pärniste sõnul konflikti ees, et riik teda enam ei toeta ja kõik investeeringud tuleb teha oma eelarvest. Näiteks Saku vallas on palju maanteid, mida mööda sõidab palju autosid, kuid remont on ikka valla ülesanne, lausus Pärniste.

Riik toetab valdasid tänavu pisut üle miljardi krooniga. Arvestuslik tulu, mille ületades omavalitsus enam riigilt toetust ei saa, on 2731 krooni. Selle piiri ületab 254st vallast 14 Tallinna ümbruse valda.

Kui riigi toetused valla omatuludele liita, on esikohal hoopis Ruhnu saar 12 309 krooniga elaniku kohta ja järgmine Mäetaguse vald 8852 krooniga.

Ruhnus on rahandusministeeriumi kohalike eelarvete talituse juhataja Veiko Tammearu sõnul nii vähe maksumaksjaid, et riik toetab teda üle tavalise normi.

Tammearu nõustus, et valdade sissetulekud erinevad praegu liiga teravalt.

«Üks võimalus oleks vähendada üksikisiku tulumaksu protsenti nendes valdades, kus seda laekub rohkem,» lausus Tammearu. Teine võimalus on võtta robinhoodilikult osa tulusid rikkamatelt ära ja jaotada vaesematele, jätkas ta.

Kolmas variant on üksikisiku tulumaksu omavalitsuste lõikes diferentseerida. Tallinn ja teda ümbritsev nn kuldne ring jääks tsooni, kus omavalitsusele laekub alla 50% tulumaksust.

Kuskil äärealal võiks kogu üksikisiku tulumaks valda laekuda ja ka toetused jääksid alles, kirjeldas Tammearu.

Kui maksumaksja tahab, saab ta lasta oma tulumaksu kanda mitte elukoha maksuameti arvele, vaid suvalisse valda Eestimaal.

«Kuni rahvastikuregister pole korras ja sissekirjutuse nõuet pole, on see tõesti inimese enda otsustada,» lausus Tallinna rahandusameti juhataja.

Võrust pärit maksuameti peadirektor Kalev Järvelill ütles, et kunagi laekus temagi tulumaks Võru linna arvele. Praegu maksab Järvelill Tallinnale, sest siin ta elab ja tarbib siinseid hüvesid.