Konflikt rahaliidu eel

Saksamaa rahandusminister Theo Waigel avaldas eilsel Luksemburgis peetud ELi rahandusministrite kohtumisel lootust, et see vaidlus lahendatakse ELi maitippkohtumisel 2. mail.

Viimastel päevadel ülimalt teravnenud dispuut selle üle, kes peaks saama Euroopa keskpanga juhiks, ähvardab halvendada suhteid enne tippkohtumist, mis pidi sümboolselt kinnitama loodavasse majandus- ja rahandusliitu (EMU) 11 riiki, nagu Euroopa komisjon on soovitanud. Nüüd, kus EMU liikmed on sisuliselt otsustatud, on jäänud lahendada vaid keskpanga juhi küsimus.

Juba mõnda aega on kõik riigid peale Prantsusmaa seisukohal, et 62aastane hollandlane Wim Duisenberg, kes praegu juhib Euroopa rahainstituuti, peaks saama ka tulevase keskpanga juhiks. Kuid Prantsusmaa, kelle jaoks Duisenberg tähendab Saksa hegemoonia edasist tugevnemist Euroopa rahaasjades, nõuab kaljukindlalt seda kohta oma keskpanga juhile, 55aastasele Jean-Claude Trichet'le. Sel nädalal läks asi isegi nõnda teravaks, et peaminister Lionel Jospin lubas panna veto keskpanga juhi valimisele, kui Prantsusmaa seisukohta ei arvestata. Sellele vastas Holland omapoolse vetoähvardusega.

Prantsusmaa eelistaks kandidaati, kes ei suhtu nii jäigalt monetaarstabiilsusse, mida propageerivad mõjuvõimas Saksa liidupank ning Duisenberg. Näiteks nõudis Saksamaa rahandusminister Theo Waigel Luksemburgi kohtumisel tungivalt, et kõik rahaliitu pürgivad riigid asuksid enneaegselt kinni pidama nn stabiilsuspakti nõuetest ja kulutaksid soodsast konjunktuurist tingitud tulud eelarvepuudujäägi vähendamiseks.

Selle peale kuulutas Prantsuse rahandusminister Dominique Strauss-Kahn, et jäägu iga riigi otsustada, missugust eelarvepuudujääki ta SKTst lubatud 3 protsendi piires peab vajalikuks oma majanduskasvu ja hõive stimuleerimiseks, ning et eelarve ülejäägi taotlemine on tarbetu.

Kui Prantsusmaad ei rahulda juba varasem lepitusettepanek, et Duisenberg ja Trichet võiksid Euroopa keskpanga juhi kaheksa-aastase ametiaja pooleks jagada, siis tõusevad võimalikeks kompromisskandidaatideks Luksemburgi peaminister Jean Claude Juncker ja Belgia rahandusminister Philippe Maystadt. REUTERS-ETA-BNS-ÄP