Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Liviko aasta algas halvasti
Kasumi vähenemine oli tingitud turuosa kaotusest poole võrra eelmisel aastal. ASi Liviko turundusdirektori Peeter Pallo sõnul alustas Liviko seda aastat 35protsendilise valge viina turuosaga, eelmist aastat aga 68 protsendi juurest.
Märtsi lõpus oli Livikos toodetud viinade turuosa umbes 40 protsenti, seda suuresti tänu odava Peoviina turule toomisele.
Pallo sõnul on kehvad majandustulemused tingitud ka üldisest viinamüügi vähenemisest. «Jõukam inimene tarbib kanget alkoholi aina vähem, samal ajal kui vaesemale rahvale on viina ostmine jällegi üle jõu käiv,» ütles Pallo.
Selle aasta esimeses kvartalis vähenes Eestis toodetud viina müük võrreldes eelmise aasta sama ajaga viiendiku võrra.
Ka ASi Remedia kommertsdirektor Sirje Potissepp kinnitas, et Eestis viina tarbimine väheneb ja viina asemele juuakse aina rohkem näiteks viskit. Potissepa sõnul pole Remedia käive siiski aastaga vähenenud, vaid viiendiku võrra kasvanud.
Peeter Pallo sõnul ei suuda Liviko praeguse turuosa juures täita oma 27 miljoni krooni suurust kasumiprognoosi.
Me peame valima, kas hoiame edaspidi odavaid viinasid müües turuosa või teenime kallimat kaupa müües kasumit, kaotades seejuures turuosa, ütles Pallo. Ta lisas, et ettevõtte nõukogu vaatab kasumiprognoosi üle lähemate nädalate jooksul. Reedel toimub Liviko aktsionäride üldkoosolek.
Eesti esiviinatootja Liviko hakkas turuosa kaotama eelmisel suvel, mil konkurendid tulid turule uute odavate viinamarkidega. Liviko trendiga kaasa ei läinud ja kaotas aasta jooksul poole turuosast.
Viinatootjate hinnavõistlus lõppes nädal tagasi, kui ootamatult tõsteti peaaegu kõigi viinamarkide hinda 3--4 krooni liitri kohta. Kuna tootjad tõstsid hinda ühel ajal ja enam-vähem sama palju, on alust kahtlustada alkoholitootjaid kartellikokkuleppes.
Potissepa sõnul pole võimalik pooleliitrist viina kasumlikult müüa alla 35 krooni. Möödunudnädalane hinnatõus lõpetas olukorra, kus tootjad müüsid odavat viina kasumi või reklaamiraha arvel, tõdes Potissepp.
Viinatootjate hinnangul võib selle aasta alguse viinamüügi vähenemise põhjuseks olla ka salaviina osa suurenemine. Pallo sõnul on salaviina hind viimasel ajal langenud ja seetõttu on oodata uut salaviina rünnakut.
Eelmise aasta lõpus oli salaviina osa Eesti turul majandusministeeriumi hinnangul 23 protsenti. Viinatootjate sõnul aktiveeruvad salaviina müüjad just suvel, kui seda on lihtsam Eestisse vedada.