Vene tarbija tõrjub võõrast

22. aprill 1998, 00:00

Seni on Prantsuse, Saksa ja Hollandi tootjad Venemaa jogurtiturul konkureerinud peamiselt omavahel, nüüd on Moskva Lianosovski, Ostankinski ja Ot?akovski ning Peterburi Petmoli piimakombinaatidest saanud välisfirmadele arvestatavad konkurendid.

Keefirist ja smetana'st kujundatud ning importjogurtiga turgutatud vene tarbija maitsemeel kaldub aga järjest enam kodumaiste naturaalsete piimatoodete kasuks. Juba poolteist aastat on kestnud Jeltsini kodumaise toodangu eelistamise kampaania.

Võitlus käib turu eest, mis praegu tarbib aastas 200 000 tonni jogurtit. Dollaritesse ümber arvatult teeb see turu suuruseks 800 miljonit. Importijate sõnul kasvab jogurti tarbimine aastas 50 protsenti ning praeguste Venemaa jaehindade juures on kasumimarginaal kuni 75 protsenti. Eesti eksportija paneb taoline välisallikast pärit number uskumatult pead vangutama.

Konkurentsi teravnemine ning tarbijate heitlik lojaalsus sunnib välisfirmasid enam arvestama vene tarbijate eelistusi. Üks esimesi abinõusid, mida kasutavad ka Eesti eksportijad, on konkreetselt vene turule kavandatud tootesarjad ja pakendid.

Vene Bogatõri ja Tri Korovõ kõrvale peaks Eestimaalt peagi jõudma Epeximi Lastot?ka sari lisaks juba juurutatud Stolit?naja margile, Ühinenud Meiereid plaanivad Johanna jogurti kõrval välja tulla vene tarbijale suupärasema tootesarjaga Fermer. Valio Eesti turundusjuhi Kalev Ventsli kinnitusel on spetsiaalselt Balti ja vene turu jaoks välja töötatud Alma tootesari leidnud head vastuvõttu Moskvas, Peterburis, Murmanskis ja Arhangelskis.

Aktiivselt töötav Vene propagandamasin kujutab Läti kaupade boikoteerimise kõrval ohtu ka Eesti toodetele, mida vene tavatarbija reeglina Läti kaubast ei erista. Turul on Balti riikide piimatooted sageli müügil ühe nimetaja all -- Baltiiskaja molot?naja produktsija. Probleeme möönavad nii Epexim kui AS Valio Eesti.

Pakendi ja poliitika kõrval tulevad omad nõudmised ka toote realiseerimisajast. Importijate sõnul eelistavad vene tarbijad säilitusaineteta jogurtit, mis peab poeriiulil vastu 14--25 päeva. Kuudesse ulatuva realiseerimisajaga jogurtid jäävad alla nii maitse- kui tervislikelt omadustelt, samas kulub juba kauba transpordile nii Eestist kui Lääne-Euroopast Moskva poodidesse 5--7 päeva.

Need tegurid ning vene turu omapära, kus kohaliku partnerita on asju ajada keeruline, sunnivad välisfirmasid kaaluma kohapeal tootmist.

Prantsusmaa Danone, mis oli üks esimesi välisfirmasid vene jogurtiturul, on Venemaal juba tootmist alustanud, sama kaaluvad Saksa Ehrmann ja Südmilch.

Eesti eksportijatest möönis Epeximi juhatuse esimees Peeter Raid, et üht-teist on teoksil Kaliningradi oblastis. ASi Ühinenud Meiereid Pärnu terminaali juhataja Priit Landmanni sõnul on Venemaal tootmine mõeldav pikemas perspektiivis, praegu on sissetöötamisel Zaporo?je piimakombinaat Ukrainas.

«Piimakombinaadi rajamine Venemaale ei ole lihtne,» tunnistas ka USA konsultatsioonifirma Boston Consulting Group, mis tegi hiljuti ühele oma kliendile turu-uuringu Venemaa jogurtiturust. «Alates 1991. a on lehmade arv ning väljalüps lehma kohta järsult vähenenud. Raske on kindlustada toorainet, mis ei oleks juba Vene tootjate kontrolli all,» ütles ta.

Teisalt ahvatleb vene turg oma suure kasvupotentsiaaliga. Koos keskklassi kujunemisega suureneb ka nõudmine piimasaaduste järele. Eesti eksportijad näevad võimalusi eelkõige kallimatel tootegruppidel, sealhulgas jogurtitel. Praegu tarbitakse Venemaal elaniku kohta aastas alla kahe liitri jogurtit, Euroopa Liidu keskmine on kümme liitrit.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:23
Otsi:

Ava täpsem otsing