Kihutajate toetuseks

23. aprill 1998, 00:00

Vaidlused piirkiiruse võimaliku muut-mise üle on liiklejad jaganud kolme suurde gruppi: kihutajad, mugandujad ja ettevaatlikud. Esimene grupp toetab märgatavat üldist piirkiiruse tõstmist ja piirangute suuremat diferentseerimist sõiduauto tehniliste parameetrite ja teeolude järgi -- kihutajad.

Teine seltskond on rahul praeguse olukorraga, et üldine lubatud piirkiirus on 90 km tunnis, ent kui sõidad sajaga, siis keegi sulle turja ei hüppa. Kuigi autojuhi lubatud alkoholihulk veres on Eestis 0,0 promilli, ei hakka ükski politsei trahvi tegema, kui alkomeeter peaks ka paar kümnedikku promilli näitama. Nimetagem selle grupi esindajaid mugandujateks.

Kolmas seltskond on kindlasti piirkiiruse tõstmise vastu. Pigem toetavad nad suurima lubatud kiiruse alandamist, et see oleks meil sarnaselt Soomega 80 km tunnis. Olgu neil nimeks ettevaatlikud.

Kihutajad räägivad, et ei saa võrrelda Zaporo?etsit ja Audi A6 Quattrot! Kiirus, mis ühele autole ülimalt ohtlik, on teise puhul vaikne suristamine. Eestis on praegugi teelõike, kus saab hea autoga täiesti ohutult 130ga sõita, näiteks Tallinna--Pärnu, Tallinna--Narva ja Tallinna--Tartu maanteede esimesed kilomeetrid. Niikuinii ületatakse pidevalt maanteedel lubatud kiirust. Olles 100% seadusekuulekas, võid sirgematel teelõikudel jääda üldisele liiklusvoolule jalgu. Miks ei võiks legaliseerida politsei ja liiklejate vaikimisi aktsepteeritud kokkulepet? Olgu üldiseks piirkiiruseks 110 km tunnis, aga kui seda ületad ja vahele jääd, siis arvesta KÕVA trahviga.

Mugandujad mingite uuendustega välja ei tule. Neil on niigi hea ja turvaline olla. Vaikimisi pooldavad nad pigem kihutajate seisukohti ja küllap oleksid rahul, kui piirkiirust veidi tõstetaks.

Kihutajate suurimaks takistuseks uuenduste elluviimisel on ettevaatlikud. Neid on kindlasti vähem kui mugandujaid ja kihutajaid. Kuid ettevaatlikel on kõva hääl ja taskus palju ratsionaalseid argumente oma positsioonide kaitsmiseks. Kas ja kuidas piirkiiruse määra muudetakse, sõltub sellest, kas debatis jäävad peale ettevaatlikud või kihutajad, sest mugandujad ei vaevu väitlema.

Üks põhiline ettevaatlike väide on järgmine: mida kõrgem on lubatud kiirus, seda rohkem esineb raskeid liiklusõnnetusi. Veerand tundi, mis võidate, sõites Tallinnast Tartusse 90 asemel 110ga, ei ole seda riski väärt. Oma väite tõestuseks toovad ettevaatlikud appi statistika ja matemaatika.

Seesama matemaatika aitab ka kihutajaid. Teatavasti tekivad avariid vaid liikluskeerises. Mida kauem istun rooli taga, seda suurem on tõenäosus, et sõidan ise kellelegi või keegi teine sõidab mulle otsa. Siit lihtne järeldus -- mida vähem aega ma kulutan punktist A punkti B jõudmiseks ehk mida kiiremini ma sõidan, seda lühem on mu liiklemisaeg ning seetõttu väheneb ka avariisse sattumise tõenäosus.

Kui vähendaksime piirkiirust 90-lt 80-le km/h, siis pikeneb ka kõigi autode teeloleku aeg ning seetõttu tõuseb paratamatult avariide arv. Loomulikult kasvab suurema kiirusega ka avariisse sattumise võimalus, kuid lähtuvalt tee ja auto kvaliteedist tuleb nende kahe riski vahel leida õige tasakaalu punkt.

Teine ettevaatlike põhiargument on, et kihutajad seavad ohtu samuti kõik teised liiklejad. Kuidas me küll 10--20 aastat tagasi end kõik surnuks ei sõitnud? Ei olnud siis ABS-pidureid, turvapatju ega -talasid, paljudel mudelitel puudusid turvarihmad, ent maksimaalne lubatud kiirus oli 90 km/h ja kiirteedel 110 km/h.

Kui autode turvalisuse aste ja juhitavus paranevad, võiks tõusta ka piirkiirus.


Andrus Vaher on Äripäeva tegevtoimetaja ja tal on autojuhistaa?i kolmteist aastat.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:23
Otsi:

Ava täpsem otsing