Kümnendik telefoniarvest dividendideks

23. aprill 1998, 00:00

Eilsel Eesti Telefoni nõukogu koosolekul kinnitatud majandusaasta aruande järgi jaotati 217 miljoni kroonine kasum. Omanikutulu maksti välja 108,4 miljonit krooni ehk pool kasumist. Viiendik kasumist jääb seaduse järgi reservfondi.

Telefonijärjekorras on 70 000 inimest, ütles Eesti Telefoni pressiesindaja Enno Kivilo. «Reaalselt võib telefoni tahta aga koguni 150 000 inimest,» tõdes ta. Vastavalt 2001. aasta alguseni kehtivale kontsessioonilepingule peab Eesti Telefon selleks ajaks likvideerima telefonijärjekorra. Toomas Sõmera sõnul peab Eesti Telefon 1. jaanuariks 2001 saavutama ka õiged hinnad, et siis konkurentsis vastu pidada. «Nagu kontsessioonileping lõpeb, kaugekõnede hinnad tänu konkurentsile kukuvad,» nentis ta.

Eesti Telefoni haldusfirma, praegu täielikult riigile kuuluv Eesti Telekom sai dividende üle 55 mln krooni, ülejäänu sai teine Eesti Telefoni omanik Baltic Tele AB, mille omanikud on Soome Sonera ja Rootsi Telia.

«Need dividendid jooksevad Eesti Telekomi tulude-kulude arvestusest läbi ja riigile makstakse dividende Eesti Telekomi kasumist 7,5-- 22,5%,» rääkis Sõmera. Tema sõnul koostab Eesti Telekomi juhatus praegu sellekohast ettepanekut teede- ja sideministeeriumile. Eesti Telekom arutab kasumi jaotamist 15. mail.

Teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja Tommy Biene ütles, et Eesti Telekomi dividendid on riigieelarves üks tulu allikas, sest raha laekub riigikassasse.

Eesti Telefon jääb dividendide maksmise mahult alla teisele Eesti Telekomi tütarfirmale, ASile Eesti Mobiiltelefon (EMT). EMT sai möödunud aastal kasumit 263 miljonit krooni ning sellest maksti dividendidena välja 131,5 miljonit krooni. EMT teine omanik on samuti Baltic Tele AB.

Ekspress Hotline'i juhatuse esimees Raul Kasesalu ütles, et Ekspress Hotline'i helistatakse 9 miljonit kõnet aastas ja Hotline kui suurklient ei saa Eesti Telefonilt mingeid soodustusi.

Tema hinnangul pole Eesti riigi seisukohalt õige dividende välja võtta, sest nii võib riik kaotada õiguse kaasa rääkida. «Riik ei suhtu äriplaani peremehelikult,» sõnas Kasesalu.

Ta lisas, et kontsessioonilepingu lõppemise korral loodab ta saada tekkivas konkurentsis parimat teenindust, sest siis on võimalik valida.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:23
Otsi:

Ava täpsem otsing