Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
T?ehhi reformib investeerimisfonde
Eelmise nädala lõpul kiitis T?ehhi parlamendi alamkoda heaks seaduseelnõu, mis võimaldab ühelt poolt väikeaktsionäridel riigi üleminekuperioodil aktsiatega teenitud raha kätte saada ja teiselt poolt laiendada ettevõtete omanikeringi, mis aitaks kiirendada nende struktureerimist.
1990. aastatel tekkis T?ehhis sadu investeerimisfonde, mis vahetasid oma aktsiad inimeste erastamisvaut?erite vastu. Kuid pärast paljusid pettusi ja aktsionäride huve kahjustavaid tehinguid kaubeldakse praegu fondide aktsiatega 30% alla nende puhasväärtuse.
Kui parlamendi ülemkoda seaduse suvel lõplikult vastu võtab, kohustab seadus kõiki fonde muutuma aastaks 2002 avatuks ning lunastama aktsionäridele nende aktsiate tegeliku, mitte kauplemisväärtuse. Fondid, mis kauplevad aktsiatega 40% alla nende puhasväärtuse, on kohustatud avatuks muutuma aasta jooksul pärast seaduseparanduste jõustumist.
Uus seadus näeb samuti ette, et aastaks 2000 tohib investeerimisfondi käes maksimaalselt olla ühe ettevõtte aktsiatest senise 20% asemel 11%. See kohustus ning vajadus hankida sularaha aktsionäridele raha väljamaksmiseks sunnib investeerimisfonde müüma suuri aktsiapakke, mis nad omal ajal hankisid vaut?erite abil.
«Vaut?erierastamise tagajärjel tekkinud investeerimisfondid on osutunud halvaks omanikuks. Nad pole suutnud ettevõtteid ajakohastada, sest neil puudub sellealane oskusteave ja lisakapital,» ütles Jari Spicka T?ehhi rahandusministeeriumist.
Praegu on investeerimisfondid asunud ettevalmistusi tegema, et müüa kasulikult suuri aktsiapakke strateegilistele investoritele ning suunata oma investeeringuid obligatsioonidesse ja välisbörsidele. Fondide esindajad väidavad, et kui uus seadus jõustub, sunnib see neid aktsiapakke odavalt müüma, mis kahjustab aktsionäride huve ja destabiliseerib turgu.
Väärtpaberituru järelevalve komisjoni liige Tomas Jezek on seisukohal, et seaduse tulemusena võib küll esialgu turule jõuda liiga palju aktsiaid, kuid see tõmbab ligi väliskapitali ja tuleviku seisukohalt avaldab see üksnes positiivset mõju. FT-ÄP