Käsiraha pole korteritehingutes alati käsiraha

27. aprill 1998, 00:00

Käsiraha mõiste on sätestatud veel kehtivas ENSV tsiviilkoodeksis. Käsiraha on summa, mille üks kokkuleppivatest pooltest annab temalt lepingu järgi tasumisele kuuluvate maksete arvel teisele poolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks.

Kui lepingut rikub käsiraha andnud pool, siis jääb käsiraha teisele poolele. Kui lepingu rikkujaks on aga käsiraha saanud pool, siis peab ta tagastama käsiraha kahekordses ulatuses. Üleantavat summat saab käsitleda käsirahana vaid siis, kui nii on lepingus selgesõnaliselt kirjas.

Paljudes kinnisvarabüroodes tehakse korteritehingud kõrvaloleva skeemi järgi. Kuna üleantud rahasummat loetakse käsirahaks, siis peaks büroode idee kohaselt jääma see summa müüjale, kui ostja keeldub hiljem notariaalse korteri ostu-müügi lepingu sõlmimisest. Kui aga müüja keeldub hiljem lepingu sõlmimisest, siis on ta kohustatud käsiraha iseloomust tulenevalt tagastama ostjale üleantud summa kahekordselt.

Selliste lepingute sõlmimisega näitavad kinnisvarabürood üles oma ebaprofessionaalsust. Kohtud eesotsas riigikohtuga on selgelt väljendanud oma eitavat seisukohta taoliste käsirahalepingute suhtes. Seda eelkõige kahel põhjusel. Esiteks -- käsirahaga saab tagada lepingu täitmist, kuid mitte sundida kedagi teist lepingut sõlmima. Teiseks -- käsiraha tasutakse definitsioonist tulenevalt lepingu järgi maksmisele kuuluvate summade arvel. «Käsirahalepingu» järgi ei tule korteri eest veel tasuda. Ostja maksab raha korteri omandamise eest, mitte võimaluse eest sõlmida tulevikus korteri ostu-müügi leping. Korteri eest tasumise kohustus tekib alles notariaalse korteri ostu-müügi lepingu sõlmimisega. Ehk tsiteerides riigikohut -- korteri ostusumma kuulub tasumisele ostu-müügi lepingu, mitte aga ostu-müügi lepingu sõlmimise kokkuleppe järgi.

Kerkib küsimus, kuidas siis suhtuda juba sõlmitud käsirahalepingutesse? Sellises lepingus sätestatud käsiraha tuleb lugeda korteri omandamise ettemaksuks. Käsiraha saanud müüja ei pea kartma, et kui ta ei sõlmi ostjaga notariaalset ostu-müügi lepingut, siis peab ta käsirahana saadud summa tagastama kahekordselt. Sellisel juhul tuleb raha kui alusetult omandatu tagastada sama palju, kui ise saadi. Kui hilisem leping jääb aga sõlmimata ostjast tulenevatel põhjustel, siis tuleb ettemaks samuti ostjale tagastada, kui käsirahalepingus pole ette nähtud lepingu rikkumise puhuks leppetrahvi. Mõlemal juhul võib kinnisvarabüroo kinni pidada oma teenustasu, kui lepingus on nii kokku lepitud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing