Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tulud avalikuks -- tehtud, mõeldud?
Eestis on käivitunud uus ja tänuväärne diskussioon teemal, kas kõigi maksu-maksjate tuludeklaratsioonid peaksid olema avalikud või mitte. Mina arvan, et siiski mitte. Sellel on rida põhjusi.
1. Tuludeklaratsiooni ei pea täitma kõik maksumaksjad, näiteks need, kes töötasid terve aasta ühe tööandja juures ja kel pole muid tulusid. Kuna kõik ei pea deklareerima, tekitab see ebavõrdse olukorra.
Ühtede kohta on võimalik infot saada, teiste kohta mitte. Suurt ja stabiilset palka saav töötaja (kasvõi mõni suursaadik) võib ühiskonna kritiseeriva-hukkamõistva pilgu eest varju jääda, samas kui ettevõtjate tegevust lahataks üksipulgi. Kui avalikustamine saab seaduseks, ei tohi seadusesilm vaadata valikuliselt.
2. Eesti ei ole kaugeltki nii turvaline riik kui Põhjamaad. Kui Eestis on muidu soovitav panna ette rauduks, akendele trellid ja lakke kaamerad, siis pärast tuludeklaratsiooni avalikustamist on see vältimatu. Muidu läheb tulu juba enne 1. juulit ümberjagamisele!
3. Ehkki ausalt teenitud tulu pole väidetavalt põhjust varjata, on siingi «agasid». Kui keegi võidab Bingo Lotoga miljoni, võib õnnelik võitja jääda anonüümseks. See on täiesti õige -- lotovõitja võib. Võitja ei ole kohustatud oma rõõmu kõigi ümberkondsetega jagama. Aga mida näitaks kodaniku tuludeklaratsioon? Mittemaksustatavad tulud: 1 000 000 kr, tasutud tulumaksu: 10 920 kr (see oleks 4000kroonise palga puhul). Selge, kodanik on aferist või kandik, ei maksa makse! Lotomiljonäril ei jäägi lõpuks muud üle, kui kõik ausalt üles tunnistada.
4. Tuludeklaratsioonide avalikustamine on teatud määral inimese privaatsusesse tungimine. See on sama, kui mistahes muude andmebaaside avaldamine. Nn Perli baaside lekkimine pani ühiskonna jahmuma, arvutihäkkeri teguviis leidis avalikku hukkamõistu. Igaühe isik on kirjas lugematutes andmebaasides -- perekonnaseisuamet, liikluspolitsei, sõjakomissariaat, polikliiniku registratuur jne --, nende info avalikustamist ei nõua ilmselt keegi. Maksuamet on üks andmebaas selles pikas reas. Ei näe mingit põhjust just selle riigiameti info avalikustamises.
Igaüks võib ise oma tulud lehes avaldada, sest pretsedent on olemas. Olen kindel, et ajalehtede veerud on seda sorti avalikustamisele valla, näiteks surmakuulutuse-sarnase kastikese kujul. Ees- ja liignimi, * saadud tulu, ? makstud tulumaks, soovi korral aktsiad ja osakud ning pangakonto seis. Oluline on märge, kas andmed on maksuameti poolt auditeeritud või mitte.
Kas tuludeklaratsioonide avalikustamisel on ka mõni sisukas plussargument? Peamine märksõna on ühiskonna läbipaistvus.
Teatavasti ei saa sogane keskkond, näiteks vedelik, muutuda loomulikul teel enne läbipaistvaks, kui sade on põhja settinud (kurnamine on jõumeetod). Õilistunud veini pudeleid ei tohi raputada, muidu läheb aastatepikkune kannatlikkus tühja.
Ka ühiskonnas kui keskkonnas peab toimuma settimine, käärimise lõppemine. Sade, mis läks liikvele sotsialismilt kapitalismile üleminekul, langeb varem või hiljem põhja. Peame olema ettevaatlikud, et isegi heade kavatsustega seda taas mitte üles keerutada.
Mati Feldmann on Äripäeva kolumnist.