Pühapäev 26. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

JRi püha sõda Eesti Panga vastu

28. aprill 1998, 00:00

Neid lehelugusid, kus Eesti Pank po-leks saanud JRi käest nahutada, an-nab otsida tikutulega. Puudutagu see siis Eesti rahasüsteemi, EAG Autokeskust, tolle, kulda, keskkonnaministeeriumi rahaasju, kevadkülvi ja vahest isegi tunamullust talve. Et seda on tehtud ehtkauboilikus stiilis, siis sobib siinkohal piirduda mehe endagi tähistamisel ameerikaliku JRiga.

Kodusel JRil on vähemalt üks kadestamisväärne omadus -- absoluutne usk oma «teadmistesse» rahamaailmast, mis jäävad paremal juhul Bretton Woodsi aegadesse. Kahju, et korduvad sta?eerimised välismaal on tal tühja läinud, et vaatamata pikkadele viibimistele Saksamaal pole talle midagi külge hakanud kas või sellistelt rahateooria ja -poliitika tippkujudelt nagu Otmar Issing, Hans-Joachim Jarchow ja Manfred Willms. JRi suurim õnnetus pole see, et ta pole aru saanud, mida kujutab endast Eesti rahasüsteem, vaid see, et tal puudub igasugune soov seda mõista. Palju uhkem on talurahvast lollitada iseenda välja mõeldud Eesti Panga kahemiljardiliste dotatsioonidega äripankadele või siis juttudega Eesti Panga poolt majanduselt äravõetud 6 miljardi krooni raiskamisest välisvaluuta kokkuostmiseks.

JR süüdistab Eesti Panka kõiges ja korraga. Nii selles, et see ei anna laene äripankadele (ei toimi nn viimase laenajana) ja selles, et laenab. Nii selles, et Eesti Pank hoiab inflatsiooni õhutamiseks kohustusliku reservi nõude liialt madalal, kui selleski, et see korjab nende samade reservide kaudu majanduselt ära viimasegi sendi.

JR pahandab Eesti Pangaga keldris tulutult seisva valuutareservi pärast, samas ei anna talle rahu, et Eesti Pank ei hoia sedasama raha keldris, vaid on paigutanud, nagu ühele keskpangale kohane, madala riskiastmega likviidseisse välisaktivaisse.

Oleks siis Eesti Pank selle vähemalt «odava krediidiressursina» rahvamajandusele välja jaganud! See, et JR ei saa aru, et üht raha ei saa Eestis kaks korda korraga kasutada, ilma et see lahjeneks, on pisiasi.

Loota JRilt arusaamist sellest, mis on inflatsioonimaks või siis currency board'i süsteemi korral emissioonitulu, oleks lausa liiast. Samamoodi ei mahu JRi pähe see, et juba enam kui kaks aastakümmet ei müü keskpangad süsteemisiseselt kulda katmaks vastastikku maksebilansi defitsiiti.

Kas taoliste «eriarvamuste» lähtekohti Eesti Panga teemal tuleb otsida kunagise Tartu Kommertspanga hingusele minekust või kuskilt mujalt, pole oluline.

Kuid see viha peab olema küll nii suur ja magus, et sellele võib ohvriks tuua ülikooli majandusprofessori erialase reputatsiooni.

Muidugi on see JRi isiklik asi, kui ta nimetab Eesti Panga valuutareservi hoidmist kõrge likviidsusega Saksa riiklikes võlakirjades hellitavalt «pööritamiseks».

Kummaline on seejuures aga see, et keskkonnaministeeriumi «vabade vahendite» eest ühe koduse investeerimisfondi osakute ostmine on JRi silmis igati mõistlik ning tänu- ja usaldusväärne tegu. Mis parata, kui veri on paksem kui vesi.

P.S. Lugeja võib tahtmise korral asendada ameerikaliku JR-i kodusema Janno Reiljaniga.


Kalev Kukk on riigikogu reformierakonna fraktsiooni liige ja Eesti Panga nõukogu liige. Tema tänane kommentaar on ajendatud Tartu välismajandusprofessori Janno Reiljani Äripäevas ilmunud kommentaaridest.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:24
Otsi:

Ava täpsem otsing