Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lelutootjad on hädas
«Issi, kui ma suureks kasvan, siis ostaksin oma lapsele just sellise nukutoa,» väljendab üks pisike plika mänguasjapoes äärmise taktitundega soovi saada endale roosa plastmassist Barbie mööbel.
Kaupluse Lokki müügijuht Eve Prööm nõustub, et välismaist plastmassist nukumööblit ja importmänguasju ostetakse tunduvalt rohkem kui samas kõrval välja pandud Eesti korralikult nikerdatud puitlelusid. Käsitööna valmistatud väikeseid puidust toole ja autosid ning takust lakaga hobuseid ostetakse rohkem jõulude ajal, lausub Prööm. Suures kaupluses on müügil ka eestimaised puitklotsid ja lauamängud.
Prööm ütleb, et nõudlus mänguasjade järele, mida vaid Eesti tarbijatele toota saaks, on täiesti olemas. «Inimesed tahavad ja käivad pidevalt küsimas eestikeelseid lauamänge,» kinnitab ta. Saadaval on praegu vaid eestikeelse tõlkega välismaised lauamängud, mis ostjat täielikult ei rahulda, ja ASi Ulvi Postkaart valmistatud sõnamängud, mille valik pole kõige parem, lisab müügijuht.
ASi Ulvi Postkaart tegevdirektor Ulvi Kuusk ütleb, et isadele-emadele armsate lauamängude «Reis ümber maailma», «Tsirkus» jt valmistamisele on nad juba mõelnud, kuid ühe lauamängu tootmine vajab ligi 50 000 krooni eest investeeringuid.
Arvestades aastast läbimüüki, 1500--2000 eksemplari ühte lauamängu, pole see investeering väga tasuv, lausub Kuusk.
Endisest kammivabrikust välja kasvanud ASi Estiko Plastar vanemmeister Maie Sisask meenutab endiseid hiilgeaegu plastmassist mänguasjade tootmisel. Praegu on mänguasjade toodang plastmassist ämbrite ja kausside kõrval vähenenud viiendikuni tootmismahust. Estiko Plastar toodab väikelaste kõristeid, liivavorme ja kühvleid ning autosid.
Eesti turg on väike ja vaene, võtab probleemid kokku ASi Metaprint direktor Rein Kruuse. Endine Norma mänguasjade tsehh toodab plekist ja plastmassist mänguasju kuni 10 miljoni krooni eest aastas. Ameerikasse, Inglismaale ja Saksamaale eksporditava toodangu kõrval müüakse Eestis vaid paar tuhat tükki Metaprindi mänguasju. «Viimaseid ostavad siit kah valdavalt turistid,» lisab Kruuse. «Eesti turg tahab odavat «hiinlast».»
Viimase väitega ei nõustu mänguasjade hulgimüügiga tegeleva ASi Rekato direktor Urmas Sirel. «Inimesed on hakanud hindama ja ostma ka kallimaid mänguasju,» ütleb ta. Ometi ei oska Sirel leida vastust, miks mänguasjade tootmine Eestis väheneb. Rekato käibest moodustavad kodumaised lelud alla protsendi.